Väikefirmad huvituvad Londonist

Artikkel

- Uudised
- Peeter Teder
- 2. juuli 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väikefirmad huvituvad Londonist
Avalikkusele aktsiaid müüa soovivad USA väikefirmad kohtavad oma kodumaal järjest rohkem takistusi, mis sunnib riskikapitaliste vaatama alternatiivina Londoni börsi poole. Sellest ajast, kui Londoni börsi alternatiivnimekiri (AIM) alustas, on ümmarguselt 40 USA firmat noteerinud oma aktsiad seal ja seda teeb igal aastal üha rohkem firmasid väljastpoolt Suurbritanniat. Londoni börsi alternatiivnimekirjas noteeris ennast ka meilgi tuntud online-kasiinodele tarkvara tootev Playtech.
Himu avalike uusemissioonide järele pole enam see, mis ta oli aastaid tagasi. Investorid nõuavad püsivamaid kasumeid ja suuremaid emissioone. Kuid selle asemel, et oodata Nasdaqi jaoks piisavalt suureks kasvamist, suureneb riskikapitalistide sõnul soov noteerida firmasid Suurbritannias, vahendab CNN Money.
"See on mõistlik lahendus, mida kaalutakse üha rohkem iga päev, kuid millele paar aastat tagasi tõenäoliselt isegi ei mõeldud," ütles Canaan Partnersi osanik Maha Ibrahim.
Üks suurim väikefirmade ees seisev probleem tuleneb rangetest juhtimisstruktuuri nõuetest, mis tõstavad reeglitele vastavaks muutmise väikestele tegijatele kallimaks.
"Firmad otsivad efektiivsemaid turge ja paljudele neist on AIM hea alternatiiv," ütles ARCH Venture Partnersi direktor Keith Crandell.
Londoni börs lõi AIMi 1995. aastal, proovides meelitada kiiresti kasvavaid väikefirmasid börsile. Sellest ajast saadik on paljud firmad üle maailma jooksnud tormi noteerimaks oma aktsiaid nimekirjas, kus enamiku firmade turuväärtus jääb alla 500 miljoni dollari.
Eelmisel aastal noteeris Londoni alternatiivnimekirjas oma aktsiad 1402 firmat, mis on kordi rohkem kui Nasdaqil, kus noteeriti 126 firmat.
Mitmed turuosalised ütlevad, et ühelt poolt pole väikestele tegijatele Nasdaqil kohta. Teiselt poolt on AIM just koht väikefirmade jaoks. "Nasdaq on viimaste aastakümnete jooksul saanud omamoodi küpseks. Nasdaqil domineerivad praegu suurfirmad, mis teeb uutele firmadele ja uutele avalikele uusemissioonidele tähelepanu saamise raskeks," ütles Blueprint Venturesi direktor David Frankel.
Väikeste firmade jaoks kaaluvad kulud, riskid ja seadusandlikud takistused USAs noteerimise kasud üles. Noteerimine Londonis maksab 922 000 dollarit (11,5 miljonit krooni), samal ajal kui Nasdaqil noteerimine maksab 2,3 miljonit dollarit (28,6 miljonit krooni). Seega on noteerimine Nasdaqil üle kahe korra kallim kui Londonis.
Lisaks sellele on igale aktsiale Londonis määratud ka vähemalt üks analüütik, mis aitab firmadel püüda suurte institutsionaalsete investorite tähelepanu. Enamik firmasid alustab teekonda avalikuks börsiettevõtteks saamiseks kinnise emissiooniga institutsionaalsetele investoritele, kelle seas võib kohata selliseid nimesid nagu Fidelity, Goldman Sachs ja Merrill Lynch. Kuigi seadusandlikud regulatsioonid on Londonis nõrgemad, käib firmade vahel siiski tihe rebimine, kes suudab esitada parema äriplaani ja esitleda tugevamat juhtkonda.
"Firmad pääsevad Londoni börsi alternatiivnimekirja tegevuse alustamise varajasemas staadiumis ja saavad suurema tähelepanu osaliseks kui firmad Nasdaqil," ütles advokaadibüroo Osborne Clarki partner Andrew Gowans, kes on aidanud mitmeid Silicon Valley firmasid aktsiate noteerimisel Londoni alternatiivnimekirjas.
Kuigi Londoni alternatiivnimekiri on mitmel põhjusel Nasdaqi ees eelisolukorras, pole ta siiski Nasdaqi alternatiiv, ütles Maha Ibrahim Canaan Partnersist. "Londoni alternatiivnimekirjal pole Nasdaqi mainet, sest tal ei ole veel samasugust kaubeldavust ja käivet," rääkis Ibrahim.
Kuid riskikapitalistide sõnul arenevad asjad AIMil soodsas suunas ja see on tõhus viis alustavatele tugevatele väikefirmadele kapitali hankimiseks. Eriti on sellest huvitatud Euroopas tegutsevad firmad, mis on igati teretulnud.
"Alati on parem, kui on valikuvõimalusi. Me näeme iga päev kõikjal üha suurenevat globaliseerumist," ütles Blueprint Venturesi direktor David Frankel. "Ka turgudel toimub samasugune protsess. Investorid ja firmad saavad nüüd võrdselt hästi lõigata kasu maailma turgudel toimkuvast.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi paljud väikeettevõtted vaatavad lootusrikkalt Londoni börsi alternatiivnimekirja poole, on viimasel veel piisavalt arenguruumi. Suured käibed ja hea maine on Nasdaqi eeliseks, kergemad regulatsioonid ja nõuded Londoni alternatiivnimekirja eeliseks. Nii et Nasdaq ei kao veel kuskile, vaid jätkab täie auruga.
Ettevõttele võib vahendeid hankida mitmel moel. Tavapäraselt panevad omanikud alguses mängu enda raha. Edasi võib otsida riskikapitaliste, kes on valmis huvitavate projektidega kaasa minema. Võimalik on ka vahendite kaasamine börsilt.
USAs on aga börsileminek osutunud väheatraktiivseks. Nasdaqi eest on hakanud ettevõtteid ära napsama Londoni börsi alternatiivnimekiri (AIM).
Londoni börsil oma aktsiaid noteerivate firmade arv on viie aastaga jämedalt võttes kolmekordistunud. Rohkemgi veel on samal ajal kasvanud ennast seal noteerivate välisfirmade arv. Mäletatavasti noteeris seal oma aktsiad ka eestlastega seotud online-kasiinodele tarkvara tootev Playtech.
AIMi teevad atraktiivseks madalad kulud ja lihtsam seadusandlik regulatsioon. Ja loomulikult otsivad ratsionaalsed ärimehed odavamaid ja lihtsamaid mooduseid kapitali kaasamiseks.
Siiski, kas hakkab Londoni alternatiivnimekiri pakkuma konkurentsi Nasdaqile? Arvan, et veel mitte niipea. Suured firmad noteerivad ennast jätkuvalt Nasdaqil ja väikefirmade pärusmaaks jääb Londoni alternatiivnimekiri.
Hetkel kuum