Kaubandustõkked jäid riikide vahele alles

WTO Doha voor, mis peaks oluliselt vähendama maailma kaubandustõkkeid - alandama tollitariife ja vähendama subsiidiume -, käib 2001. aastast peale. Selle tulemuslik lõpetamine on korduvalt läbi kukkunud, nagu nüüdki.

WTO peasekretär Pascal Lamy oli seadnud juuni lõpu viimaseks tärminiks. Lootused olid kõrgele kruvitud. Õli valas tulle ühe "peasüüdlase" USA presidendi George W. Bushi hiljuti Euroopas käies poetatud lause: "Me ei tohi lasta sel WTO voorul ebaõnnestuda, kui me tõesti oleme arengust huvitatud."

Bushi närvilisus on mõistetav, sest just tema valitsuse läbirääkimismandaadi lõppemise tõttu tuleval aastal on WTO-l vaja sel suvel voor lõpetada. Vooru luhtumise korral läheksid tühja senised aastad ning uut vooru ei saa alustada ilmselt enne 2009. aastat, kui on valitud uus USA president.

Möödunud nädala lõpul kogunesid Genfi WTO peakontorisse otsustavale arutelule umbes 60 riigi kaubandusministrid. Põhitähelepanu all olid suure kuuiku - USA, ELi, Jaapani, Brasiilia, India ja Austraalia - esindajad.

Poolte vastastikused nõudmised, mis avaksid tee kokkuleppele, olid teada. G20 riigid nõuavad India ja Brasiilia juhtimisel, et USA põllumajandussubsiidiumide laeks peab jääma 20 miljardit dollarit. See tähendaks subsiidiumide vähendamist 70%. Arenguriikidelt nõutakse omakorda tööstustoodete tariifide alandamist keskmiselt 20 protsendile. Ning arenenud riikidelt ehk ELilt ja USA-lt soovitakse põllumajandustariifide keskmist langetamist 54% võrra. USA on selleks valmis, kuid EL on seni nõustunud 38protsendilise alandamisega. Prantsusmaa ja Austria rohkemaga nõus ei ole, ehkki enamik riike oleks kompromissiks valmis.

Genfi allikate põhjal oli läbikukkumise põhjuseks USA uue pealäbirääkija Susan Schwabi jäikus. Arvati, et tal lihtsalt ei olnud mandaati USA Kongressi jaoks tundlikus põllumajandussubsiidiumide küsimuses nõutud järeleandmisi teha. Muu hulgas saatis 57 USA senaatorit presidendile hiljuti kirja, milles öeldakse, et USA ei tohiks enne uusi subsiidiume kärpeid pakkuda, kui teised pole valmis oma põllumajandustoodete turgu rohkem avama. Schwab vaidles vastu: "Meil on mandaat, kuid seni pole piisavalt vastupakkumisi, et seda kasutada."

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Peter Mandelson oli lootusrikas, et tal õnnestub põllumajandustariifide kärpe küsimuses Prantsusmaa nõusse saada, kui vaja peaks minema. Ta loodab Prantsusmaad lepitada geograafilise tähistusega toodete abil, millest too on väga huvitatud.

Ent pakkumised jäid tulemata ja kõik sõitsid jälle laiali. Pascal Lamy süüdistas nii rikkaid kui ka vaeseid riike, et nad ei olnud rasketeks otsusteks valmis. "Loodetavasti jäid viimased pakkumised lauale panemata," kommenteeris ta.

Pärast kohtumise läbikukkumist valitseb Genfis kriisimeeleolu. Õhkõrn lootus jääb. Osaliselt on see seotud tuleva nädala lõpul Peterburis peetava suurriikide G8 tippkohtumisega, kus juhtivate riikide liidrid on ehk valmis põhimõtteliseks läbimurdeks, sest keegi ei taha ju kümmet aastat kaubandusläbirääkimisi luhta lasta.