Ministeerium hoiatab talvise gaasinappuse eest

Energiaturu inspektsiooni tehtud analüüs näitas, et Eesti Gaasi ja Gazpromi vahel sõlmitud tarnelepingud ei taga talviste väga külmade ilmade puhul Eesti gaasitarbijate vajaduste täitmist, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Näiteks köetakse Iru elektrijaama kaudu gaasiga ka poole Tallinna maju, samuti Maardu linna maju.

"Eesti Gaasi sõlmitud gaasi tarnelepingud Gazpromiga tagavad igapäevased gaasitarned Eestisse kuni 5 miljoni kuupmeetri ulatuses. Väga külmade ilmade puhul võib aga Eesti gaasitarbimine ulatuda 6 miljoni kuupmeetrini, lisaks veel Nitroferdi gaasitarbimine, kes ostab gaasi otse Gazpromilt," kommenteeris olukorda energiaturu inspektsiooni peadirektori asetäitja Margus Kasepalu.

"Sellises olukorras on äärmiselt kummaline Eesti Gaasi tegevus uute tarbijate liitmisel gaasivõrguga ning samal ajal uute tarnelepingute pakkumine olemasolevatele tarbijatele, kus soovitakse piirata nende maksimaalset tarbimist talvisel ajal, tõstes samal ajal gaasi hinda," rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna juhataja Einari Kisel.

Analüüsi tulemuste alusel on ministeerium välja töötanud maagaasi seaduse muudatused, mis keskenduvad maagaasi varustuskindluse tagamisele gaasiettevõtete poolt.

Eesti Gaas teatas eile vastuseks sellele hirmutavale teatele, et gaasi tarminisel probleeme ei teki ning lepinguga võetud kohustused täidetakse. "Äriettevõttena me ei tee nalja - kui me oleme sõlminud tarnelepingud, siis me ka täidame neid," ütles Eesti Gaasi avalike suhete juht Maarika Saarna-Siimann.

Eesti Gaasi omanikeks on Ruhrgas International AG (33,66%), Fortum Oil and Gas OY (17,72%), Gazprom OAO (37,02%) ja Itera Latvija (9,75%).

2007. aasta osas on Eesti Gaasi ostetavad kogused suuremad kui 2006. aastal. Maagaasiseaduse järgi oleme kohustatud tagama kodutarbijatele gaasi nende vajaduste kohaselt. Vabatarbijate osas lepitakse nendega sõlmitavates lepingutes kokku ööpäevased kogused.

Tippude katmine on võimalik kas bilansigaasi hankides või reservkütust kasutades. Enne 2000. aastat oli katlamajade puhul täiesti tavaline, et 50% soojusest toodeti gaasiga, 50% teiste kütustega. Alates 2000. aastast on gaasi hind võrreldes konkurentidega olnud märgatavalt soodsam ja seetõttu soovivad tarbijad eelkõige kasutada gaasi.

Eesti Gaas on ELi gaasidirektiivide ja maagaasiseaduse kohaselt jaotatud kaheks ettevõtteks: AS Eesti Gaas ja AS EG Võrguteenus. Direktiivide ja maagaasiseaduse järgi ei tohi võrguettevõte olla gaasi müüja, vaid tegeleb ainult võrguga.

Võrguettevõttel on kohustus liita võrgu tehniliste võimaluste piirides kõik soovijad. Gaasivõrgu läbilaskevõimsus on praegu 11 miljonit m0 ööpäevas, seega ei saa võrguettevõte keelduda tarbijaid liitmast.

AS Eesti Gaas ostab ja müüb gaasi. Eesti Gaas peab hoidma tasakaalus oma ostuvõimalused ja müügivõimalused.