Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Skanner Scanjet tuleb toime ka paljude dokumentidega

    HP Scanjet 7800 karbis on dokumendiskanner vaid osa väärtusest, oluline on ka komplekti kuuluv tarkvara.
    Skanneriga on kaasas üpris hea tekstituvastustarkvara Readiris Pro 10, millel on ka eesti keele tugi. Programm tunneb kokku 117 keelt. Tüüpilise kvaliteediga dokumendi tuvastamisel eksis programm vaid mõnel korral.
    Puudust tundsin siiski tekstiredaktorist, mida võib leida konkureerivatest programmidest Abbyy FineReaderist, ScanSotist või teistest sellesarnastest. Readiris aga salvestab pärast tuvastamist dokumendi ja avab selle vastavas välises programmis.
    Peale Readirise on kaasas ka väga kasulik tarkvara Paperport 10, mis aitab organiseerida salvestatud dokumente. Selle abil saab näiteks kunagi PDFiks salvestatud dokumendi hiljem leida ja teha sellele tekstituvastus, saata see e-kirjana vms.
    Võimalusi on palju ja programm töötab kiiresti, kuid kõige meeldivam on ehk tõsiasi, et programm sarnaneb Windows Explorerile, mis teeb tarkvara kasutusele võtmise lihtsaks.
    Tüüpiline dokumendipataka arvutisse salvestamine Scanjetiga näeb välja sedasi, et asetad lehed vastavasse kohta, valid kiirnuppude abil sobiva profiili, vajutad skaneerimisnuppu ning mõne hetke pärast küsib programm, kas aitab skaneerimisest.
    Ei tasu siiski arvata, et tegemist on vaid rumalkasutajale mõeldud seadmega. Kui võtta lahti skaneerimise profiili seaded, võib tarkvara üpris detailselt tegutsema juhendada.
    Eelseadete kirjapanekuks oli karbis ka leht kleepsudega ning skanneril väike väljatõmmatav paneel, kuhu meelespäid kleepida.
    Tarkvara töötas kiiresti, kiirvaliku nuppu vajutades ei tulnud oodata rohkem kui paar sekundit, et masin esimese lehe lugejasse tõmbaks. Küll võtab sõltuvalt arvutist aega teksti tuvastamine ja piltide salvestamine.
    Proovisin, kui kiiresti seade 10×15 cm fotodega hakkama saab. Panin sisse pataka pilte ja andsin talle lihtsalt kiirvaliku käsu oma määratud seadetega ning 15 minutiga said kõik 20 pilti lahutusega 600 täppi tolli kohta sisse võetud.
    Skaneerimise ajal kasutas tarkvara protsessori jõudlust paar protsenti ja operatiivmälu kõigest paarkümmend megabaiti, nii et samal ajal tegin muud tööd Office'iga rahulikult edasi.
    Seadete all sai tarkvara panna ka pilti automaatselt otseks sättima ning valgeid ääri ära lõikama. Huvitaval kombel keeras ta mul mõned fotod siiski 30 kraadi paigast ära, kuigi need jooksid skannerist läbi otse. Samuti pani tarkvara automaatne heleduse ja kontrastsuse parandus tumedamate fotode puhul natukene mööda.
    Kohati valmistas skannerile raskusi ka paberi sisse võtmine. Pea iga teine kord, kui olin vajutanud skaneerimise nuppu, sain teate, et pole paberit. Seega leidsin ennast tihti dokumendipatakat kohendamast.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.