Tallinki aktsionär, päri Pandilt aru, miks aktsia hind langeb

Tallink kutsus 2. augustiks kokku aktsionäride erakorralise üldkoosoleku, et paluda luba aktsiakapitali suurendamiseks 28,3 miljoni aktsia emiteerimisega. Tegemist on suunatud emissiooniga, mis tähendab, et ettevõte soovib lisaraha - kuni 1,56 miljardit krooni ehk 100 miljonit eurot - saada teilt, Tallinki aktsionärid.

See on vähem kui aasta jooksul teine kord, kui Tallink investoritelt raha küsib. Möödunud aasta lõpus korraldati aktsiate avalik esmaemissioon hinnaga 82,5 krooni aktsia. Ettevõte emiteeris siis 26,5 miljonit aktsiat. Endised aktsionärid müüsid teile (ka mulle) veidi üle viie miljoni aktsia, mille eest maksite neile kokku pea pool miljardit krooni. Sellest kolm miljonit aktsiat kokku veerand miljardi krooni väärtuses müüsid suuromanikud eesotsas Tallinki juhi Enn Pandiga.

Tallinki aktsiaid märkis üle 16 000 väikeaktsionäri, mis tähendab seda, et rahvalt saadi suurim usalduskrediit, mida Eesti ettevõte ealeski saanud on. Ei ole välistatud, et see võib olla ühele ettevõttele oma rahvalt saadud suurim usalduskrediit kogu maailmas.

Enamik aktsiaid märkinutest ilmselt ei lootnud Tallinki aktsia kiirele tõusule või vähemalt ei arvestanud sellega. Samas aga võib kindlalt väita, et kümned tuhanded emissioonis osalenud ei osanud uneski näha, et poole aasta pärast on nende investeeringute väärtus kahanenud kolmandiku võrra.

Paratamatult tekib aktsionäridel küsimus, kas nii pidigi minema. Oli ju ettevõtte aktsial kõik võimalused saada samasuguseks staariks, nagu oli Hansapanga aktsia. Aga kui hästi järele mõelda, siis Tallink oli ja on Hansapangaga võrreldes isegi suurema potentsiaaliga. Kui Hansapanga haare väljaspool Eestit piirdub siiani peamiselt Balti riikidega, siis Tallink võitleb - näib, et ka edukalt - arenenud turumajanduste kapsamaal Soomes ja Rootsis.

Ettevõtte tegevjuht ja suuromanik Enn Pant on ise avaldanud aktsia hinna suhtes rahuolematust, andes mõista, et hinnalanguses on süüdi rumalad investorid, kes arusaamatutel põhjustel aktsiaid müüvad.

Samamoodi on süüdistatud Eesti kõigi aegade suurima avaliku esmaemissiooni läbikukkumises selle korraldajaid, eriti peakorraldajat Citigroupi, kes ei tundvat tegelikult kohalikku olukorda. Citigroup ise süüdistab aktsia hinna languses jaeinvestoreid, investeerimisfonde ning üleüldist müügilainet nn arenevatel aktsiaturgudel.

See kõik võib ju õige olla, aga Tallinki aktsia hinna langemise peasüüdlane on ikkagi ettevõtte tegevjuhtkond eesotsas juhi ning suuromaniku Enn Pandiga. Ehkki börsiettevõtete juhid on teadvustanud endale, et nad on vastutavad nõukogu ehk suuromanike ees, paljud neist ka ühiskonna ees, kuid mitte seda, et nad on vastutavad ka väikeinvestorite ees.

Meie börsiettevõtete juhid tunnetavad tihti end börsiettevõtte juhina ainult kauplemise esimese päeva lõpuni. Pärast emissiooni märkijatelt raha kätte saamist poseerivad nad meediastaarina fotograafide ja telekaamerate ees IPO-le pühendatud pressikonverentsil. Edasi aga on börs oma reeglistiku ning info avalikustamise kohustusega neile nagu tüütu kärbes, kes ei lase neil rahulikult oma asjadega tegelda. Juhtide meelsust peegeldab Kalevi suuromaniku ja juhi Oliver Kruuda paar aastat tagasi Maalehele öeldud sõnad: "Börs ei ole minu bisnis, meie investorid on kunagi otsustanud seal olla, tegelgu siis sellega".

Paljud börsiettevõtete juhid ei ole mõistnud või ei tahagi mõista, et avaliku ettevõtte staatus tähendab ka info jagamise kohustust, samuti kohustust hoolitseda selle eest, et pikemas perspektiivis ettevõtte aktsia hind kerkiks. Loomulikult ei saa ettevõtte juhtkond vastutada finantsturgude lühiajaliste turbulentside eest.

Tallinki aktsia hinna kukkumist ei saa mingil juhul seletada väliste põhjustega. Pigem vastupidi. Aktsia hinnal olid väga head eeldused vähemalt mõõdukaks tõusuks. Eesti majandus on ajaloo parimas seisus. Ka Soome ja Rootsi majandused on mõõnast üle saanud. Investoritel oli ja on küllaldaselt vaba raha ja eelkõige väikeinvestoritel oli erakorraliselt suur usaldus Tallinki suhtes.

Seda usaldust aga ei osatud või ei soovitud hoida. Tallinki aktsia kukkumises on süüdi peaasjalikult juhtide ebapädevus avaliku esmaemissiooni korraldamisel ja ettevõtte juhtimisel. Seetõttu soovitan kõigil aktsionäridel minna erakorralisele üldkoosolekule ning pärida juhtidelt aru, miks on aktsia hind langenud ja mida kavatsetakse teha, et langus asenduks peagi tõusuga.