Suur rahapada ajas põllumehed tülli

Artikkel

- Uudised
- Kristina Traks
- 8. august 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Suur rahapada ajas põllumehed tülli
Jagatav 14 miljardit krooni on osa ca 22 miljardi kroonisest toetusrahast, mis põllumehi järgneva seitsme aasta jooksul ootab. Vaidluskoht aga on see, kuidas jagada just 14 miljardit krooni, sest ülejäänud raha laekub põllumeeste kontodele otsetoetustena ning selle jagamine käib seniste põhimõtete järgi.
14 miljardi krooni jäme jaotus on tehtud ja valitsus on selle maaelu arengu strateegiana kinnitanud. Kuid peenem jaotus on vaja ära otsustada septembri lõpuks ning kuigi põllumajandusministeeriumil on olemas juba üsna konkreetsed summad, palju võiks üks või teine valdkond raha vajada, seisab raha jagamise vaidlus põllumajandusminister Ester Tuiksoo juhitavas maaelu arengu nõukogus veel ees.
Peamine küsimus raha jagamisel on, et kellele see siis õigupoolest anda ja mismoodi. Ehk kas eelistada suuremaid tootjaid, kes saaksid tegelikult ilma toetusetagi hakkama, või hoopis väiksemaid, kes vajaksid n-ö järeleaitamist.
Paar nädalat tagasi ajakirjanduses avalduse ilmutanud Põllumeeste Kogu on veendunud, et põllumajandusministeerium kavatseb kolmveerand 14 miljardist jagada vaid 300 suurema põllumajandustootja vahel.
Seda arvamust toetab info eelneval viiel aastal makstud toetuste kohta. Nimelt said 300 suuremat põllumajandustootjat möödunud viie aasta jooksul põllumajanduse informatsiooni ja registrite ameti (PRIA) andmeil lausa 80 protsenti üldse kokku põllumajandusfirmadele makstud toetustest. Ehk 1253 põllumajandusfirmat on viimase viie aasta jooksul saanud kokku toetusi 2,6 miljardit krooni ning nendest omakorda 300 suuremat on vastu võtnud 2,1 miljardit krooni toetusi.
Samas on suuremad toetused suurematele firmadele loogilised, sest osa toetusi makstakse selle järgi, kui palju on kellelgi maad.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai raiub nagu rauda, et jutt 300 suurtootja eelistamisest on puhas väljamõeldis. "Vastupidi, tulevad meetmed, mis ongi mõeldud ainult väiksematele tootjatele, ja samas on väiksematel juurdepääs ka ülejäänud toetustele," ütleb ta.
"Toetused on ju sendipealt võrdsed - suur ja väike saavad mõlemad hektari kohta sama palju raha," ütleb Aavo Mölder, ASi Tartu Agro juht ja põllumajandusministeeriumi ametnike lähedane nõustaja. "Ma küll ei näe mingit ebavõrdsust, et suured firmad saavad rohkem toetust. Neil on kulud ka suuremad."
Seevastu põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus maaturismiga tegelejaid esindav Margus Timmo ütleb, et on raha jagamise põhimõtete pärast suures mures. "Minu meelest on täiesti ebanormaalne, kui suurtootja saab 60 protsenti tulust toetustest ja maksab veel dividende ka," ütleb Timmo. Ka ei veena teda minister Tuiksoo väljaütlemised, justkui oleks rahajagamiskava eelkõige väikeste tootjate huvides.
"Ma pole üldse kindel, et raha jagamisel ei kehtestata selliseid tingimusi, mis automaatselt raha saajate ringi väga kitsaks muudab," ütleb Timmo. Oma peamisele firmale, turismi ja hotellindusega tegelevale OÜ-le Kagureis Timmo toetust saada ei loodagi, sest firma on registreeritud Põlva linna ja linnas asuvale ettevõttele pole toetus ette nähtud.
Ka talupidajate liidu peadirektor Kaul Nurm ütleb, et tuleb hoida silmad-kõrvad lahti, et raha jagamisel ei ilmuks ei-tea-kust piiranguid, tingimusi ja nõudeid, mis raha saajate ringi automaatselt koomale tõmbaks. "Eelnevate investeeringutoetuste jagamisel ilmus ju ministri määrusesse kaks nädalat enne selle valmimist nõue, et raha jagatakse põhimõttel "kes ees, see mees"," räägib Nurm. "See andis kohe eelise nendele, kes teadsid siseinfot, et raha saavad kiiremad taotluseesitajad."
Kuid kes siis 14 miljardi krooni jaotuse üle otsustavad? Idee järgi peaks Ester Tuiksoo juhtimisel toimetav põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu olema ministrile nõuandja, kus esindatud erinevad huvigrupid. Levinud arvamus aga on, et juhtohjad nõukogus on suurtootjate käes, keda nõukogus esindab kolmik Urmas Ingver, Aavo Mölder ja Kalev Kreegipuu. Kaks esimest neist kuuluvad ka "õigesse erakonda" ehk Rahvaliitu.
Viljandimaal talu pidav Vahur Vingissaar, kes põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogus esindab noori talunikke, ütleb, et vahel tekib küll nõukogus istudes küsimus, kui palju asjadest otsustatakse kulisside taga. "Kindel on see, et midagi kulisside taga toimub, ja eks need otsustajad õiges parteis on," sõnab ta salapäraselt. "Ka on üldiselt nii, et mõne inimese arvamus nõukogus on just see õige arvamus ja teised arvamused on valed."
Margus Timmo ei varja, et suurtootjatel on nõukogus palju võimu. "Suurtootjaid on vähe, neil on lihtne oma seisukohti kokku leppida, neil on raha lobby tegemiseks, neil on aega, nad on õiges erakonnas ja neil on ka infot rohkem," ütleb ta. "Ministri osatähtsus nõukogus on erakondliku tellimuse täitmine."
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai käib Eesti maakondades esinemas, rääkides põllumeestele neid ootavast suurest rahast.
Reedesele Viljandimaa põllumeeste päevale kunagise põllumajandusministri Jaan Leetsaare tallu on kogunenud mõnikümmend talunikku. Pärast 45 minutit vaikset kuulamist hakkavad kuulajad väsima. Esimeses reas istuv Mulgimaa kuulsaima taluperemehe Lembit Sootsi pea vajub rinnale ja silmad kinni. Kui jõuab järg küsimusteni, pärib punases kostüümis proua Soots kohe oma võimaluste kohta toetust saada: "Aga kui mul on laudaesine sitane, kas ma selle korda tegemiseks ka raha saan?"
Eksminister Leetsaar tahab teada, et mis lugu ikkagi on nende 300 suurettevõttega, kes justkui ainsatena peaksid toetusi saama. Kevvai seletab: "See on küll täitsa vale, et ainult 300 suuremat ettevõtet raha saavad. Lugege maaelu strateegiat, kuskilt ei tule see välja. Meil on 300 suurettevõtet, kes on hea struktuuriga ja efektiivsed. Ja meil on 7000 põllumajandusega tegelejat, kes seda pole, ja nende jaoks ongi toetused."
"7000 vähem efektiivse põllumehe toetamiseks on ju ainult 250 miljonit krooni," sekkub talupidajate keskliidu direktor Kaul Nurm. "Palun ärge nähke siin tonti," sõnab Kevvai talle vastuseks. "Rusikatega vehklemiseks on meil nüüd aega kaks kuud, praegu ei ole veel midagi kindlalt otsustatud."
Hetkel kuum