Sirje Aal - emotsionaalne naisjuht meeste maailmas

Ehitusmaterjalitootja Henkel Makroflexi tegevdirektori Sirje Aali nooruseunistus oli saada hoopis kriminalistikaeksperdiks, kuna nõukogude filmis "Uurimist viivad läbi asjatundjad" jättis sealne uurija talle sügava mulje.

Pärast keskkooli proovis ta aga hoopis minna õppima ajalugu, kuid sai esimese eksami kolme ja võttis ehmatusega kohe paberid välja. Seni oli ta olnud nelja-viieline ning tollal ei pidanud seetõttu enne ülikooli ühtegi eksamit tegema. Ju seepärast esimene katse ebaõnnestuski.

Seejärel töötas ta kaks aastat miilitsa passilauas ning sai pärast seda edukalt juurasse sisse, nähes end endiselt tulevikus kuritegusid lahendamas.

Kahjuks eelistati ka tollal kriminalistidena mehi ja tüdrukuid hakati varakult mõjutama sellelt alalt kõrvale astuma. Ka Sirje Aal räägiti ümber, valima kriminalistika asemel kohtunikutöö.

"Kuigi see polnud päris see, millest unistasin, ei kahetse ma midagi. Olen väga rahul, et sattusin edukale kursusele, kus praegu tuntumatest õppisid Rein Lang ja Raivo Vare. See oli saatuse sõrm, mis mind esimesel aastal ei lasknud sisse saada," on Aal rahul.

Sirje Aal oli tööle asudes Eestis kõige noorem kohtunik ja vaatamata töö rutiinsusele tegi seda kaheksa aastat. Siiski kurnas see lõpuks ära.

"Olen emotsionaalne inimene, kuid pidin lahendama palju seksuaalkuritegusid, mis jäid pikaks ajaks hinge kripeldama. Ka kasvas mul tollal kodus väike poeg, mis muutis väärtegude lugemise eriti raskeks. Ma ei suutnud tööd õhtuti unustada," meenutab Aal töölt lahkumise põhjust.

1988. aastal võttis ta vastu pakkumise minna juristiks ühte esimestest Soome-Eesti ühisfirmadest.

Uuel töökohal on Sirje Aali emotsionaalsust nii kiidetud kui ka ette heidetud. Makroflex on ehitusmaterjalide tootja ja valdavalt ümbritses Sirjel Aali meeste seltskond. "Armastan palju rääkida ja mõnes mõttes oli mul isegi lihtsam - kui midagi ei meeldinud, siis ütlesin selle välja. Ja mulle kui naisele anti andeks."

Siiski on ta õppinud emotsioone kontrollima. Varem saatis kurja e-kirja ära ja siis alles mõtles, kuidas see saajale mõjuda võis. Nüüd ootab enne ärasaatmist päeva ja loeb kirja uuesti üle.

Makroflexis jõudis Sirje Aal täita nii juristi, personalijuhi kui ka nõukogu assistendi kohuseid ja tundis inimesi läbi ja lõhki. Siiski tuli talle üllatusena pakkumine hakata uueks juhiks, kui firma kaheks läks ja senine juht Ivo Kaasik siirdus eraldunud firmasse Matek.

"Ütlesin omanikele, et näen uue juhina Sirje Aali, kuna ta oli algusest peale firmas personaliga tegelenud ja oli ka jurist," meenutab Kaasik. "Sirjes oli piisavalt järjekindlust ja auahnust, et juhina läbi lüüa. Ka enesekriitilisust tal jagus - ta sai aru, et peab end täiendama, ja läks EBSi ärijuhtimist õppima."

Sirje Aal sattus Makroflexi juhiks halval ajal - tuli kriis peamisel turul Venemaal. Õnneks tuli ettevõtte sellest oluliste kahjudeta välja, sest neil olid usaldusväärsed kliendid.

Teine raske aeg tabas Aali 2003. aastal, kui Henkel ostis Makroflexi. "Ühinemisel tuli inimesi koondada ja siis võitles Sirje väga jõuliselt oma töötajate eest," meenutab Henkeli tütarfirma Henkel Balti juht Siiri Odrats teda kui inimestest hoolivat juhti.

Sirje Aal rääkis kõigile välja lahkumishüvitised, kuigi uued välisomanikud olid soovitanud tal lihtsalt leida põhjus mittevajalike töötajate lahtilaskmiseks ja tundusid üldse paremini teadvat, keda tuleks tööle jätta ja keda mitte. Tema aga ei suutnud sellise käitumisega leppida.

"Tagantjärele on nad siiski tunnistanud, et tegin hästi, et õigete inimeste eest võitlesin. Aga mina olin tundnud neid ju aastaid, nemad lihtsalt arvasid, et teatud töötajad pole enam vajalikud ning nad võib ilma kompensatsioonita vallandada. Minu jaoks on vastuvõetamatu, kui inimestega, kellega olen aastaid koos töötanud, ebaõiglaselt käitutakse," lööb Aali emotsionaalsus jälle välja.

Aastas pea 150 päeva reisiv Sirje Aal tüdimust ei tunne. Talle sobib aktiivne elustiil ja kiire tegutsejana jõuab ta palju. Siiski mõtleb ta aeg-ajalt juba järeltulija leidmisele ja unistab elust vaikses kohas, kus näiteks pidada kohvikut või turismitalu. Polegi väga vahet, kas Antslas või tema lemmikpaigas Korfu saarel.