Tarbija ihaldab Eesti vete kala

Kõige olulisem ja perspektiivikam basseinikala on vikerforell ning sellele liigile toetub ka kalaturism. Uutest liikidest on kasvatustes edukamaks osutunud angerjas ja vähk. Täiesti uued perspektiivid on siia, koha, ahvena ja tuura kasvatamiseks kaubakalaks, räägib põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Madis Reinup.

Vesiviljeluse toodang on langenud oma suurimalt mahult, 1743 tonnilt 1989. aastal 500 tonnini 2005. "Praegu koostatavas Eesti kalanduse strateegias aastateks 2007-2013 oleme eesmärgiks seadnud tootmismahtude suurendamise 2000 tonnini aastaks 2013, kattes vähemalt 90% siseturu nõudlusest ning suurendada vesiviljelustoodangu osakaalu kogu kalatoodangust vähemalt 3%ni," selgitab Reinup.

Eesti ainsa riikliku kalakasvanduse - Rakvere lähistel asuvas Põlula Kalakasvatuskeskuse - peamine ülesanne on kasvatada noori lõhesid Soome lahte suubuvatesse jõgedesse asustamiseks. Keskuse juhataja Jüri Lunini sõnul lasevad nad igal aastal ligi 200 000 ühe- ja kaheaastaseid lõhe noorkalu Põhja-Eesti jõgedesse. Tänu kiirele kasvule ja väärtuslikule lihale on vikerforellist kujunenud meie olulisim tiigikalakasvanduse kala.

Vikerforelli toodangumahud Eestis aina kasvanud, aga praegu kaubakalana realiseeritud 500 tonni katab 20-25% meie turunõudlusest, rahvast ei heiduta ka punase kala kõrge hind, räägib Eesti Kalakasvatajate Liidu juhatuse esimees Aarne Liiv.

Aarne Liivi hinnangul oleks meie riigis hädavajalik teha mahukaid investeeringuid kalakasvatuse arendamiseks ja tõuaretuse loomiseks. Praegu ostavad kasvandused viljastatud marja peamiselt Taanist ja Soomest ja see on kallis.

"Kalakasvandustel aitab rõõmsamalt hingata ja kulusid leevendada üha enam populaarsust koguv kalaturism - õngitsemistuusikute müük tiikidele, kus alati kala näkkab," tõdeb Aarne Liiv, kes on ka Härjanurme kalandustalu peremees.

Härjanurme põhisissetuleku toob kaubakala (karpkala ja forelli) müük. Seal on ka Eesti moodsaim forellikasvandus, uued tiigid vastavad tänapäeva nõuetele, oktoobris läheb käiku modernne kalatöötlemiskompleks, kus fileeritakse, pakendatakse ja külmutatakse omatoodetud kala ning konserveeritakse kalamarja.

Aarne Liiv pani käima ka kalavarude taastamise, tema kasvanduses tegeldakse koha- ja siiamaimude kasvatamisega. "Kalakasvatus on tulevikuala. Meie firmas on käive kasvanud kümne aastaga 40% ja see kasvab veel," on Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees veendunud.

Maapiirkondade investeeringutoetuste programmi raames eraldati investeeringuid kala- ja vähikasvatustesse 2004. aastal 69 849 eurot (1,1 miljonit krooni).

Linnainimene eelistab heamaitselist, aga hinnalt kallimat vikerforelli karpkalale.

"Karpkala puhastamisega tuleb üksjagu vaeva näha," täheldab karpkala kasvatamisega tegeleva OÜ Ilmatsalu Kala juhataja Viktor Elman. Kümne aastaga on nõudlus karpkala järele vähenenud poole võrra.

Ilmatsalus asuvas Eesti suurimas karpkalakasvanduses, tiikide kogupindalaga 125 ha, on karpkala kasvatatud ja aretatud üle 30 aasta. Sugukarjas on kuus karpkalatõugu.

Karpkalad on vähenõudlikud vee keemiliste omaduste suhtes, kuid on soojaveelembesed. Karpkalad saavutavad oma optimaalse kaalu (1,5 kg) kolmandal aastal.

Eestis kasvatatakse soomus- ja peegelkarpkalu.

Tänapäeval räägitakse pigem vesiviljelusest kui kalakasvatusest, sest kalad moodustavad vaid poole kasvatatavast veeorganismide kogusest.

Eestis on praegu tõelisi kalakasvandusi vähe - umbes 20 kaubakalakasvandust ja viis vähikasvandust. Võrreldes meile sarnase kliimaga maade nagu Taani või Soome tuhandetesse tonnidesse ulatuva toodanguga, on Eesti kaubakalakasvatuse maht tilluke (umbes 500 tonni).

Meil pole õigel ajal investeeritud tänapäevasesse intensiivtehnoloogiasse ja levinud on ettekujutus kalakasvatusest kui ekstensiivsest väiketootmisest. Eesti veeressursid lubaksid, eriti säästliku vee korduvkasutuse korral palju suuremat toodangut. Turu nõudlus kasvatatud kala, eeskätt vikerforelli järele on Eestis katmata ja hinnad kiiresti kasvanud.

Eesti vete looduslik kalavaru on täielikult kasutusele võetud. Kalakasvatuse tulevik on suurtes, tänapäevast intensiivset, kuid keskkonnasäästlikku tehnoloogiat kasutavates kasvandustes.

Autor: Tiina Kolk