Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Paavo Nõgene: madal palk on kujunemas teatritele järjest tõsisemaks probleemiks
"Pidevalt räägitakse, kas kultuur on meelelahutus, kas meelelahutus on kultuur. Ma julgeks piiri tõmmata kaugemale. Tegelikult kõik see, mis me teeme väljaspool tööaega, siis, kui me ei täida kohustust luua endale finantsressursse, on meelelahutus, olgu selleks siis jalutuskäik, õhtusöök restoranis, teater, kino," ütles Nõgene.
Eesti teatri seis on väga hea, kui jätta kõrvale probleemid tööhõive ja palkadega.
Palgatase on kõigis teatrites alla Eesti keskmise ja see sunnib inimesi mõtlema, kas otsida väljakutseid mujalt. Palgatase on sõltuvuses TALO kokkulepetest.
Kui erasektoris tõuseb palk tuleval aastal 15%, siis TALO lepib kokku 10protsendistes palgatõusudes, see tähendab 5% mahajäämust aasta lõikes. Kui see mahajäämus tuleb iga-aastaste tõusude arvel, siis me näeme varsti häid artiste tegemas mõnd muud tänuväärset tööd, märkis Nõgene.
Teatri loominguline personal teenib lisaraha sektori muus valdkonnas, aga tehnilised töötajad - autojuhid ja kogu tugistruktuur - konkureerib kogu avatud turuga.
Kui võrrelda meie teatrimaju muu maailmaga, siis meie teatrid on paremas korras, paremini varustatud, annavad rohkem etendusi. Neil on väga hea külastatavus. Hea märk on suurenev etenduste arv. Suveteatrite etendustele ei olnud võimalik pileteid saada - see näitab usaldust eesti teatrite repertuaari vastu.
Eesti teatri probleemiks on aga lavastajate, heade lavastajate vähesus. Teatrijuhtide konkursid näitasid, et keegi ei kipu neile kandideerima.
Teatri mõõdupuu ei ole raha, vaid külastajate arv, mis näitab publiku huvi ja seda, millist teatrit ta soovib külastada. Riigiteatrites on surve teha kunsti. Mis aga on kunst ja kommerts? Kriitikute jaoks on kommertsi mõõdupuu etenduse sissetulek. Kui nii mõelda, siis on kommerts lisaks muusikalile ka komöödiad ja kahe-kolme osatäitjaga draamaetendused, kus kulud on väikesed aga tulu suur. "Mina soovitaks hinnata konkreetset lavastust ja selle mõju ühiskonnale, ning jätta rahaline pool tahaplaanile," ütles Nõgene.
Miks teatrijuhiks ei taheta saada?
Paavo Nõgene: Teatrijuhte ei õpetata, teater on väga spetsiifiline asutus. Palju loomeinimesi, kelle juhtimine on teistsugune kui mõne muu ettevõtte juhtimine. See hirmutab nii mõnegi ära.