Juht vajab depressioonis töötajaga suheldes kannatlikkust

Mitu aastat depressiooni all kannatanud inimesega koos töötanud Estomatic Grupi juhatuse liige Priit Vimberg oskab lahendada töötajate tööalaseid pingeid, kuid on võimetu lahendama töötaja eraelulisi probleeme. Isiklikust elust tingitud stressi ja depressiooni peab ta tööalasest hullemaks.

"Inimene kaob ära, ta ei taha hommikul üles tõusta, eluisu on kadunud," kirjeldab Vimberg töötaja depressiooni tunnuseid. "Samas oli töö ainuke asi, mis seda inimest elus hoidis - ta väitis, et tööle jõudmise hetk on tema jaoks see kõige õnnelikum hetk."

Töötajal olid eraelulised probleemid ja tal ei olnud selge, kuidas emotsioonidega toime tulla. Ta oli enne Estomatic Gruppi tulekut olnud ravil, sai rohtusid ja teadvustas endale, mis probleemid tal on ja miks need on. Siiski esines perioode, kus silme ees lõi mustaks ja kõik oli suva.

"Ta oli tohutult geniaalne töötaja, tohutu potentsiaaliga, mul oli väga kahju, et ta oma tunnetega kõik untsu keeras," räägib Vimberg.

Hiljuti tuligi see töötaja ise omal soovil ja andis lahkumisavalduse. Praegu on inimene "offline", kuid Vimberg loodab, et asi lõpeb positiivselt ning uks on tema jaoks ka tulevikus avatud.

Kui ettevõttes on tööde graafik, siis inimese töölt puudumine annab valusalt tunda.

Vimbergi sõnul tuleb sellisel juhul asjast ka ülejäänud kollektiiviga rääkida, muidu võib neil tekkida küsimus, miks juhtkond ei tee midagi.

Vimberg oli küsimuse ees, kui kaugele töötaja eraellu peab tööandja minema ja kas ta üldse peab seda tegema. Ta hoidis kaks aastat töötajaga seda töösuhet üleval, vestles ja jõi iga kolme kuu tagant temaga õlut.

Tagantjärele ei pea töötajaga õlle joomist heaks mõtteks, sest alkohol on depressiooni süvendav tegur. Neil vestlustel inimene tunnistas oma probleemi, sai kõigest aru, kuid ei suutnud olukorrast välja tulla. Sõprustasandi kontaktid jäid ainsaks, mis me teha saime, ütles Vimberg.

"Tööandja võimuses ei ole kedagi ravile saata, ta võib seda ainult välja pakkuda," märkis Vimberg. "Antud juhul käis inimene ravil, aga asi oli ikka täiesti käest ära."

Tööalast stressi tekitavad muutused töökohal, kui firma kasvab ja inimeste töökohustused muutuvad.

Depressioonis töötajat peaks käsitlema kui igat teist töötajat, kellel on töövõimetusleht ja seetõttu puudub töölt. Kui töötaja on töövõimetuse tõttu puudunud töölt üle nelja kuu järjest või üle viie kuu kalendriaasta jooksul, võib tööandja töötaja töölepingu lõpetada TLSi N 86 p 9 alusel sellest ette teatades vähemalt kaks nädalat.

Arsti poolt pandud diagnoos või väljastatud tõend võib teha tööandja olukorra keerulisemaks. Arsti diagnoosi kohaselt võib töötaja tervise halvenemine olla ajutise või püsiva iseloomuga. Tervise halvenemisel ajutise iseloomu tõttu peab tööandja töövõimetuslehe alusel viima töötaja üle teisele tööle või kergendama viimase töötingimusi. Samas püsiva tervise halvenemise puhul peab tööandja võimaluse korral pakkuma töötajale teist tööd või selle võimaluse puudumisel võib tööandja töölepingu lõpetada TLSi N 86 p 4 alusel mittevastavusel tervise tõttu.

Kui töötaja puudub töölt ja tal puudub töövõimetusleht, on tööandjal alus töötajat distsiplinaarkorras karistada, sh ka lõpetada tööleping TLSi N 86 p 6 alusel esmase jämeda töökohustuse rikkumise tõttu. Tööandja peab aga olema veendunud, et töötajal ei ole sel ajal töövõimetuslehte.

Tööandja või kolleeg saab märgata, kuulata, olla empaatiline.

Sekkumisega on teine lugu. See mängumaa, osa abist ja peegeldamisest võiks jääda siiski arstile-psühholoogile. Seda juba pelgalt selle pärast, et erapooletule inimesele on end lihtsam avada. Isiklik info jääb salastatuks. Mitte et tööandja ja/või kolleeg sihilikult kuritarvitaks saadud teavet. Siin on teised aspektid. Tööandja ei saa olla lõpuni toetav, ja aktsepteeriv, kui isiklike probleemide jada kestab pikka aega. Seda veel eriti juhul, kui mitmed töötajad kollektiivis on pinna jalge alt kaotanud. Ka tööandja on pelgalt inimene, kelle põhiroll on siiski teine. Näiteks peab ta märkama, mis toimub töötajate töökohustuste muutmisel ning leidma vajaduse hetke rahulikult rääkida.

Depressioonis inimese ravile suunamine saab toimuda delikaatse mõjutamise teel. Minu nägemus arsti ja inimesena on: tugev on see, kes küsib professionaalset abi. Kui ma hoolin oma lähedastest, siis ei lase ma argusel (kartusel end avada) üle pea kasvada, vaid küsin abi!