Gaasitüli rikub liitlaste suhteid

Valgevene president Aljaksandr Lukašenka ütles läinud nädala lõpul, et ei kavatse nõustuda Gazpromi nõudmisega tõsta tulevast aastast Valgevenele tarnitava maagaasi hind neljakordseks. Kui praegu tarnib Venemaa Valgevenele gaasi 47 dollari eest 1000 kuupmeetri kohta, siis agentuuri Reuters andmeil tahaks Gazprom tulevast aastast hinna tõsta 200 dollarile.

"Selline hinnatõus tähendaks kõigi suhete lõpetamist, eelkõige majandussuhete," ütles Lukašenka pressikonverentsil, mis kanti üle ka riigi raadios. "Meie saame hakkama, aga teie kaotate oma viimase liitlase."

Analüütikute hinnangul tähendab Venemaa odav gaas Valgevene majandusele aastas ca 3-4 miljardi dollarilist toetust. Gaasi hinna järsk tõus muudaks suures osas riigi omanduses oleva tööstuse kiiresti konkurentsivõimetuks ja õõnestaks Lukašenka populaarsust.

Gazprom on pakkunud, et võib esialgu gaasi hinna tõusu korvata 50% osaluse omandamisega Valgevene gaasitranspordifirmas Beltransgaz. See annaks Valgevenele paar aastat aega majanduse ümberkohandamiseks, et edaspidi kõrgemate gaasihindadega toime tulla.

Valgevene on siiani sellised ettepanekud tagasi lükanud, kuid pole Lukašenka sõnul ka tehingu vastu, kui see toimub õige turuhinnaga. Valgevene hindab Beltransgasi turuväärtuseks 5 miljardit dollarit, Venemaa aga 500 miljonit dollarit.

Venemaa müüb Valgevenele aastas gaasi ca 22 miljardit kuupmeetrit ning transpordib riigi kaudu veel ca 30 miljardit kuupmeetrit gaasi Euroopa Liitu, peamiselt Saksamaale ja Poolasse. Eelmise suure vaidluse ajal gaasi hinna üle katkestas Venemaa 2004. a alguses ajutiselt Valgevene gaasiga varustamise.

1996. aastal sõlmisid Venemaa ja Valgevene liidulepingu, mis nägi ette tiheda poliitilise, sõjalise ja majandusliku koostöö. Hiljem on Moskva pakkunud Valgevenele ka Venemaaga ühinemise võimalust, kuid Lukašenka sõnul tooks see kaasa hullema vägivalla ja rahutused kui Tšetšeenias.