Maapanga pankrotihaldur paneb tasku üle 20 miljoni

Seega kujuneb mõlema halduri kuutasuks seni kaheksa aastat ja üks kuu kestnud pankroti menetlemise eest 243 000 krooni.

Maire Arm ütles, et tegu ei ole puhtalt töötasuga. "See tasu sisaldab ka kõiki haldurikulusid, alates bürookuludest ja lõpetades transpordikuludega, mis samuti pole väikesed," selgitas Arm. "Samuti oleme osa rahast juba kätte saanud ning kindlasti peame Maapanga pankrotiga edasi tegelema veel vähemalt kaks aastat." Arm soostus väitega, et Maapanga pankroti menetlemine on olnud tema elutöö.

ERA Panga endine pankrotihaldur Urmas Tross avaldas kolleegide teenistuse üle head meelt. "Kadedust küll ei tunne, Maapank oli vaieldamatult suurim pankrotipesa ja töömaht meie menetletud panga pankrotist suurem," lausus Tross. "Nad said tehtud töö eest väärilise tasu - võib arvata, et tipp-pankurite kuutasuga umbes samas suurusjärgus."

"Hää meelega oleks ise nii palju teeninud," kommenteeris Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm Maapanga pankrotihaldurite tasu ja lisas tõsinedes, et see 243 000 krooni kuus on ikkagi väga kõva palk. "Isegi liiga kõva. Meie pangajuhid ei saa ka sellist kuuteenistust. Ülemakstud on nad," sõnas Nurm.

Maapanga pankrot mõjutas Nurme sõnul ka maaettevõtjaid. Suuremad probleemid olid neil, kellel oli võetud Maapangast laen ja kes samal ajal hoiustasid seal raha. Jooksval hoiusel olev raha jäi mingiks ajaks kinni, aga laene nõuti endiselt sisse ja see tekitas probleeme. Tasaarveldust ei oldud nõus tegema, rääkis Nurm.

Vahepeal oli ka selline periood, kui pankrotihaldurid laenusaajatega ei tegelenud ning nendega ei suhelnud. See oli umbes üle aasta, meenutas Nurm.

Ta lisas, et siis ühtäkki hakati vanu võlgu sisse nõudma, aga vahepealse perioodi eest jooksid endiselt ka intressid. Paljudel oli intressisumma suurem tagastatavast laenust. Mitmed ettevõtjad on tunnistanud, et see oli halb üllatus ja tekitas probleeme, lausus Nurm.

Möödunud nädalal kinnitas Harju maakohtu kohtunik Koidula Laurisaar Maapanga pankrotimenetluse lõpparuande ja määras mõlemale pankrotihaldurile lõplikuks tasuks veidi alla kahe ja poole protsendi pankrotivara suurusest.

"Haldurid jätkavad oma tööülesannete täitmist, sest osa kohtuprotsesse on pooleli ning ilmselt laekub pankrotivarasse veel raha," ütles kohtunik Laurisaar.

Seaduse kohaselt on halduri tasu ülemmäär pankrotivara puhul, mille suurus ületab 10 miljonit krooni, kuni 5 protsenti varast.

Maapanga pankrotivarasse on laekunud kokku 972 miljonit krooni. Maapanga võlausaldajatele on hüvitatud kokku 812 miljonit krooni. Viienda järgu nõudeid on nelja jaotisega hüvitatud 60 protsendi ulatuses. Kokku kaitsti Maapanga vastu nõudeid 1,3 miljardi krooni eest. Maapank pankrotistus 1998. aasta augustis.

Maapanga pankrotihaldurite tasu on suurim, mida seni on pankrotihaldurid eales saanud. Seni olid ühe menetluse eest enim teeninud EVEA Panga pankrotihaldurid Villu Tragon ja Maidu Kaasik.

Maapank tekkis aktsiakapitali kõrgendatud nõude täitmiseks nelja väikepanga kiirkorras liitumisel 1995. ja 1996. aasta vahetusel. Pank teenindas eeskätt maapiirkondi ja väikelinnu, pealinnast kaugemat ja vaesemat klientuuri, täites koos Ühispangaga keerukat ja vähetulusat, kuid hädavajalikku rolli tolleaegsel hoiustamise ja krediteerimise turul.

Enne pankrotimenetluse algatamist oli Maapank 1,6 miljardi kroonise bilansimahuga Eestis tegutsevatest kommertspankadest seitsmes. Hoiustajaid oli ligi 100 000 ja hoiuseid 1,05 miljardit krooni, pangakontoreid üle Eesti 75 ja töötajaid 455. Laene oli välja antud 9749, laenujäägiga 715 miljonit krooni.

Aktsionäre oli Maapangal üle 3400, neist suuraktsionäre kolm - Baltic Fund Investments Eesti AS, EBRD ja Nordika Kindlustuse AS.

Pärast 1997. aasta börsikrahhi hävis Maapanga üle poole miljardi kroonini paisunud väärtpaberiportfell. Pärast lisainvesteeringute otsimise nurjumist, panga enda avalduse alusel 9. aprillil algatatud mastaapset kriminaalasja ning juhtkonna järjekordset vahetumist algatas Eesti Pank 28. juunil 1998. aastal pankrotimenetluse.

Maapanga probleemid algasid valedest juhtimisotsustest, riskantsest laenutegevusest, auklikust arvepidamisest ja nõrgast sisekontrollist ning päädisid seaduserikkumiste ja otsese kuritegevusega. Kuritegelike tunnustega tehingute suhtes algatati kokku 14 kriminaalasja.