Riiklikud röövpüüdjad jäid riigikontrolörile vahele

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 25. oktoober 2006 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riiklikud röövpüüdjad jäid riigikontrolörile vahele
Riigikontrolli ülevaade riigi varade kasutamisest 2005. aastal kinnitab must-valgel Äripäeva varem väidetut - see valitsusliit tegeleb usinalt poliitraha jagamisega.
Seda hõlbustab läbipaistmatu investeeringute jaotamise süsteem. Seepärast toetab Äripäev riigikontrolör Mihkel Oviiri ettepanekut kirjutada võimalike manipuleerimiste ja maksumaksja raha raiskamise ärahoidmiseks kohalikele omavalitsustele investeeringutoetuste jagamise põhimõtted seadusesse.
"Demokraatlikus riigis peab riigi raha jagamine olema mitte ainult aus, vaid ka näima aus," toonitas Oviir (EPL, 25.10). See annab lootust, et vähemalt riigikontrolli tasandil enam väljendit j.o.k.k. (juriidiliselt on kõik korrektne) ei kasutata.
Ja ka riigikontrolöri teine lahendusvariant - ehkki ilmselt kerge irooniaga välja käidud - meeldib toimetusele. Nimelt soovitas Oviir poliitikuil, kui need otsustavad osa raha eraldamise oma suva, mitte põhjaliku analüüsi põhjal, selle ka rahaeraldise seletuskirjas avalikult välja öelda. Tõepoolest - isegi see on ausam kui praegune süsteem, kus käsk raha eraldada jõuab näiteks Toompealt kultuuriministeeriumisse minister Raivo Palmarule e-kirjaga.
Halvim on see, et me ei saa kuidagi täielikku ülevaadet sellest, kui palju üldse kohalikud omavalitsused investeeringutoetusi saavad. Riigieelarves kõik eraldised ei kajastu, osa toetusi liigub mitme sellise programmi kaudu, mis eksisteerivad-jagavad raha paralleelselt riigieelarvega.
Riigikontrolör Mihkel Oviir tõstab negatiivsemate näidetena esile kolm ministeeriumi - kultuuri-, haridus- ja teadus- ning sotsiaalministeerium -, kus kõigis ministriportfellid Keskerakonna käes.
Kõige enam aga esineb segaseid rahastamisjuhtumeid kultuuriministeeriumis - topeltrahastamist, st omavalitsustele on eraldatud raha nii ministeeriumi eelarvest kui ka kindlast programmist. Veerand investeeringutoetustest on läinud objektidele, mis ei olnud maakondlikult prioriteetsed, ning osa rahast objektidele, milleks üldse raha taotletud polnudki. Selliste objektide arv on viimaste aastatega järjest suurenenud - 2000-2003 oli neid mõni üksik, 2004 juba 17 ja mullu koguni 32.
Minister Palmaru sõdib samal ajal ajakirjandusega - kriitika tema pihta olevat ajakirjanike erapooliku suhtumise kinnitus. Mitte kriitika ei ole erapoolik, vaid raha jagamine ministri poolt.
Ainus selge asi investeeringutoetuse jagamisel paistab olevat see, et just praegune valitsusliit tegeleb sogase rahastamisega. Ja sogases vees on hea kalu püüda, nagu rahvasuu ütleb - õngitseda valijameeste hääli, värvata rahalubadusega erakonda uusi liikmeid.
Riigi rahakotist toetuste jagamine valitsusliidu erakondade suva järgi on sisuliselt röövpüük maksumaksja "järvest".
Kindlad reeglid - toimetus on praegust olukorda vaadates kindel, et teisiti ei saa, Mihkel Oviir - välistavad poliitilise rahajagamise, samuti sellega kaasnevad negatiivsed nähtused meie ühiskonnas - sunderakonnastamise ja katuserahad.
Autor: ÄP
Hetkel kuum