• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keeled selgeks tööl või koolis

    Tallinna Keeltekooli direktori Anne Tomingase sõnul on töötajate koolitamine keeltekoolis tõhusam.
    Keeltekoolis õpitakse klassiruumis ning kõik vajalikud lisamaterjalid, lugemikud, sõnaraamatud, grammatika õpikud jne, on nii õpetajal kui ka õppijatel käe-jala ulatuses.
    Samuti valitseb koolis rahulikum õppimise keskkond, mida töö juures on Tomingase sõnul raske saavutada.
    Kontoris on mitmeid segavaid faktoreid, märgib Tomingas. Ta märgib, et lisaks füüsilisele segamisele, nagu näiteks telefoni helin või kolleegide piilumine ukse vahelt, võivad õppetööle keskendumist samuti pärssida väljakujunenud omavahelised suhted ning hierarhiad, mis tuuakse paratamatult õppeklassi kaasa.
    "Lisaks on firmas õppijatel üsna raske oma töökeskkonnast välja tulla, kuna nende töölaud on läheduses kõrvalruumis ning tegemata asjaajamised viivad paratamatult loengu ajal mõtted keeleõppimiselt töökohustustele," räägib Tomingas.
    Tööandja poolt vaadates on Tomingase sõnul töökohal koolitamine aga suur aja kokkuhoid. "Paljudele töötajatele meeldib võimalus õppida oma töö ajast," lausub ta. Kuigi Tallinna Keeltekoolis tegutsevad õpperühmad peaaegu päev läbi, õpib enamik inimesi koolis siiski õhtul pärast tööpäeva lõppu või hommikul varem, enne tööpäeva algust.
    Õppeajad on kujunenud sellised eelkõige seetõttu, et töölt kooli ning tagasi sõitmisele kulub palju aega, mistõttu jäävad mitmed kohustused tööl täitmata, räägib Tomingas.
    "Tööruumides koolitamisel neid probleeme ei teki ning töötaja saab pärast tööpäeva lõppu otse koju minna," lisab ta.
    Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnno sõnul kasutab Tallinna Autobussikoondis firmasisest koolitusmeetodit ning seda eelkõige raha kokkuhoiu eesmärgil. Keeltekoolides koolitamine on Säärekõnno sõnul mitmeid kordi kallim kui sisekoolituse elluviimine.
    Autobussikoondisel on koolitamiseks eraldi litsentsiga eesti keele õpetaja, kuna töötajaid on vaja koolitada vaid eesti keeles.
    Bussikoondise töötajad on valdavalt venelased. Säärekõnno leiab, et nende töötajad peavad oskama klientidega nende emakeeles suhelda, mistõttu keeltekoolitus on Autobussikoondisel päevakorras olnud juba üle 15 aasta.
    Töötajaid koolitatakse vastavalt vajadusele. Üldjuhul korraldab Tallinna Autobussikoondis keeltekoolitusi aastas vähemalt kolmel korral.
    Tallinna Keeltekoolis õpib tänavu asutuse rahadega umbes neljandik õppijaist. Neist omakorda ligikaudu kolmandik tasub kursuste eest tööandjaga kahasse.
    Tallinna Keeltekooli direktori Anne Tomingase sõnul saadab tööandja oma töötajaid peamiselt inglise, vene ja eesti keele kursustele.
    Samas on suurenenud ka saksa ja prantsuse keele osatähtsus. Üllatavalt palju on viimaste aastate jooksul hakatud õppima ka itaalia ja hispaania keelt.
    Tallinna Keeltekooli kursuslane on enamasti 35aastane naissoost kontoritöötaja.
    Sampo Pank kasutab peamiselt firmasse tellitud koolitusi, kuid samas käivad töötajad koolituskursustel ka erinevates keeltekoolides.
    Avalikele keeltekursustele minnakse siis, kui majasisese grupi tase ei vasta vajadusele, Sampo Panga koolitusosakonna juhataja Külli Meier.
    Meieri sõnul on sisekoolituse eeliseks eraldi õppeprogrammi koostamine ning õpikute valimine vastavalt firma spetsiifikale ning sõnavarale. Koolis seevastu õpitakse üldkeelt.
    Sampos toimub aasta jooksul keskmiselt kolm koolituskursust. Tallinna Keeltekooli direktor Anne Tomingas sooviks siinkohal koolituse tellijate tähelepanu juhtida sellele, et suhtlemisoskuse puudujäägid erialakeeles tulenevad enamasti üldkeele nigelast valdamisest, mitte niivõrd erialaterminite nappusest.
    Keeltekoolide eeliseks on veel erinevate tasemetega õpperühmad.
    Õppima saadetud inimesed paigutatakse rühmadesse vastavalt nende tasemele Keeltekoolis on tööandjal võimalik koostada õppegrupp ka ainult oma töötajatest.
    Tomingas lisab, et inimesi peab grupis olema vähemalt 12 ning kõik enamvähem samal keeletasemel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Balti börsid taastuvad täna eilsest langusest
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Eilne punane börsipäev on täna asendunud kasvuga ning mitmed Tallinna börsi aktsiad on tugevalt plusspoolel.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.