Keeled selgeks tööl või koolis

Kontoris on mitmeid segavaid faktoreid, märgib Tomingas. Ta märgib, et lisaks füüsilisele segamisele, nagu näiteks telefoni helin või kolleegide piilumine ukse vahelt, võivad õppetööle keskendumist samuti pärssida väljakujunenud omavahelised suhted ning hierarhiad, mis tuuakse paratamatult õppeklassi kaasa.

"Lisaks on firmas õppijatel üsna raske oma töökeskkonnast välja tulla, kuna nende töölaud on läheduses kõrvalruumis ning tegemata asjaajamised viivad paratamatult loengu ajal mõtted keeleõppimiselt töökohustustele," räägib Tomingas.

Tööandja poolt vaadates on Tomingase sõnul töökohal koolitamine aga suur aja kokkuhoid. "Paljudele töötajatele meeldib võimalus õppida oma töö ajast," lausub ta. Kuigi Tallinna Keeltekoolis tegutsevad õpperühmad peaaegu päev läbi, õpib enamik inimesi koolis siiski õhtul pärast tööpäeva lõppu või hommikul varem, enne tööpäeva algust.

Õppeajad on kujunenud sellised eelkõige seetõttu, et töölt kooli ning tagasi sõitmisele kulub palju aega, mistõttu jäävad mitmed kohustused tööl täitmata, räägib Tomingas.

"Tööruumides koolitamisel neid probleeme ei teki ning töötaja saab pärast tööpäeva lõppu otse koju minna," lisab ta.

Tallinna Autobussikoondise personaliosakonna juhataja Malle Säärekõnno sõnul kasutab Tallinna Autobussikoondis firmasisest koolitusmeetodit ning seda eelkõige raha kokkuhoiu eesmärgil. Keeltekoolides koolitamine on Säärekõnno sõnul mitmeid kordi kallim kui sisekoolituse elluviimine.

Autobussikoondisel on koolitamiseks eraldi litsentsiga eesti keele õpetaja, kuna töötajaid on vaja koolitada vaid eesti keeles.

Bussikoondise töötajad on valdavalt venelased. Säärekõnno leiab, et nende töötajad peavad oskama klientidega nende emakeeles suhelda, mistõttu keeltekoolitus on Autobussikoondisel päevakorras olnud juba üle 15 aasta.