Euro tulek lükkub vähemalt kolme aasta taha

Eesti Panga eile avaldatud majandusprognoosi järgi ei täida Eesti järgmise kahe aasta jooksul euro kasutuselevõtuks vajalikku Maastrichti inflatsioonikriteeriumi.

"Eesti kõrgem inflatsioonitase on kiiresti arenevale majandusele igati loomulik ega kujuta meile ohtu," ütles Lipstok.

Rahandusminister Aivar Sõerdi sõnul Eesti lähema kahe aasta jooksul eurole üle ei lähe, kuid millal see siis juhtub, ei osanud ta öelda. "Inflatsiooni saab prognoosida vaid kaks aastat," põhjendas Sõerd.

Eesti Pank ennustab, et inflatsioonitempoks kujuneb sellel aastal 4,4 ja järgmisel aastal 4,5 protsenti. 2008. aastaks kiireneb see 4,7 protsendini, mis on tingitud eelkõige alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisimäärade tõusust. Pärast 2008. aastat peaks inflatsioon siiski alanema.

Kuigi Eesti Pank ei näe lähiaastatel kiiret majanduskasvu aeglustumist, on majandusaktiivsuse kõrgpunkt panga hinnangul juba saavutatud.

Eesti majanduskasv on viimasel aastal olnud tavaolukorras jõukohasest 7-8 protsendist kiirem ning sama suundumus jätkub vähemalt järgmisel aastal. Prognoosi kohaselt kasvab majandus tänavu 11,8 protsenti ning kahel järgmisel aastal vastavalt 8,3 ja 7,6 protsenti.

"Praeguselt tasemelt saabki majanduskasv üksnes langeda, kuid küsimus on korrektsiooni kiiruses ja ulatuses. Eesti Pank prognoosib, et 2008. aastani püsib majanduskeskkond hea," seisab prognoosis. "Tootmisressursside ja tööjõu nappus ning tööjõu kallinemine võivad siiski hakata märgatavalt kahandama mõne sektori konkurentsivõimet."

Eesti eesmärk on jätkuvalt võtta euro kasutusele niipea kui võimalik. Ühisraha lisaks meie majanduskeskkonnale praegusega võrreldes veelgi enam stabiilsust ja usaldusväärsust. Samas peame ausalt tunnistama, et Eesti euroalaga liitumise eelduseks on inflatsiooni alanemine ning nõutava taseme saavutamiseks kulub lihtsalt aega.

Euro tuleku kuupäev sõltub Eesti puhul üksnes inflatsioonikriteeriumi täitmisest. Teised ühisrahaga liitumise kriteeriumid meile probleemiks ei ole.

Range eelarvepoliitika ja soodne maksusüsteem on aidanud meie majandusel viimastel aastatel kiiresti kasvada. Euroopa viie jõukama riigi hulka jõudmiseks peame hoidma praegust majanduskeskkonda ning seda veelgi ettevõtjasõbralikumaks muutma.

Püüded inflatsiooni kunstlikult alandada ei garanteeri soovitud taseme saavutamist, küll aga riskiksime suure tõenäosusega kaotada majanduskeskkonna usaldusväärsuses ning majanduskasvus.

Eurole ülemineku eeldatav kuupäev saab teatavaks vähemalt 12 kuud varem, et kõik saaksid ettevalmistused lõpule viia. Vaatamata tähtaegade nihkumisele tuleb hoida tehnilist valmisolekut euroga liitumiseks esimesel võimalusel.

Mina arvan, et euro viibimisel ettevõtlusele tervikuna suurt mõju pole. Pigem piirab viivitamine inimeste vabadust mugavalt ringi liikuda.

Euroga liitumine ei pea olema eesmärk omaette, sest krooni kurss euroga on fikseeritud.

Loomulikult oleks kiirem liitumine positiivne. Kui nõutavast normist oleks puudu 0,1-0,5 protsenti, siis tasuks pingutada, aga kui see vahe on suurem, siis pole lihtsalt võimalik kiirustada.

Kui palgad tõusevad ka edaspidi 10-20 protsenti aastas, siis ei saa inflatsiooni vähenemisest juttugi olla!

Euro kasutuselevõtu edasilükkumine pole minu jaoks niivõrd rahaline, kuivõrd emotsionaalne kaotus.

Saime teada, et liituda ei õnnestu 2007. aastal, siis kuulutati, et pole reaalne ka 2008 ja nüüd siis isegi mitte 2009. Minul tekib küsimus, millal siis ometi? Maailmas on tihe konkurents ja kui kõik muud näitajad on võrdsed, siis võib otsustavaks saada ka selline nüanss, et Eestis arveldatakse ikka veel kroonides.

Samas, kui Eesti Panga president ütles, et liitumine on ebatõenäoline ka 2009. aastal, siis peame sellega ilmselt leppima. Vaevalt ta tühje sõnu loopis. Suurt majanduslikku krahhi see ei tähenda, sest Eesti kroon on euroga fikseeritud. Pigem tähendabki see lihtsalt jätkuvat aja ja raha kulutamist valuutavahetusele ning maailma mastaabis signaali meie ebakindlusest.

Hea sõnum see kindlasti ei ole!

Nüüd on tegemist juba kolmanda edasilükkamisega.

Tehingud seepärast tegemata ei jää, aga usk eurosse hakkab kahanema, kui nii kergekäeliselt edasi lükatakse.

Mind huvitab, mida Ansip ütleb. Riik peaks ju ometi hakkama inflatsiooni ohjama. Riigil on selleks hoovad olemas, miks nad siis ei tegutse? Ilmselt on poliitikutele euro vähem tähtis kui Riigikogu valimised.

Mina ei poolda seda, et meedias pidevalt euroga liitumise aastaarve pakutakse ja mina nende kuulutajate hulka kuuluda ei soovi.

Pangajuhid ja poliitikud ei tohiks avalikult välja kuulutada tähtaegu, mis osutuvad hilisemal analüüsil ebareaalseks.

Tänane keskkond ei sunni meid veel väga täpselt ütlema aastat, millal liitumine toimub. Valitsus ja Eesti Pank koos peaksid pärast põhjalikke analüüse langetama õige otsuse ning tegema selle teatavaks selgelt ja kindlalt. Ja sellest kuupäevast ei tohiks olla enam mingit tagasiteed.