• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Koidula maaomanikel tuleb maast loobuda

    Eelmise nädala neljapäeval kiitis valitsus heaks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi taotluse sundvõõrandada Koidula raudteepiirijaama arendusalasse jäävad 13 kinnistut ning anda need üle ASile Riigi Kinnisvara (RKAS). Majandusministeeriumi pressiesindaja kinnitusel saadavad nad asjaosalistele ametliku teatise paari päeva jooksul.
    "Meie kohustus on teha tehniline töö ehk lähema kümne päeva jooksul mõõta ja tähistada kinnistutel võõrandatava osa piirid," rääkis RKASi Koidula projekti direktor Urmas Leinfeld. "Seejärel saab kohtutäitur asuda hindama maid ja neil asuvate metsade väärtust."
    Leinfeld rääkis eile Koidula piirijaama tulevikust suuremale auditooriumile Värskas toimunud Põlvamaa arengukonverentsil. Oma ettekandes käsitles ta piirijaama finantseerimist, mitte sundvõõrandamist. Leinfeldi sõnul on algselt umbes 700 miljoni kroonine projekt tänaseks kallinenud kolmandiku võrra.
    "Ei ole mõistlik hakata Euroopa Liidust taotlema uut rahastamist, vaid piirijaam tuleks kiiresti valmis ehitada Eesti omavahenditega," ütles Leinfeld eile arengukonverentsil. "Töötav piirijaam tooks riigile aastas sisse 200-300 miljonit krooni."
    Kuigi RKAS pakkus maa eest võrreldes piirkonna turuhinnaga tunduvalt kõrgemat hinda, pidas osa kinnistuomanikke seda ikkagi liiga madalaks. RKASi pakutud keskmine hektari hind oli 95 000 krooni.
    Osa maaomanikest keeldus oma maad müümast põhjusel, et tahab vastu saada samaväärset asendusmaad. Need aga, kes on maaomanikeks saanud kinke või pärandi teel või erastanud vaba metsamaad, lasevad oma maa meelega sundvõõrandada, sest sellisel juhul vabanevad nad tulumaksukohustusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Anu Ruul: kestliku innovatsiooni võimalikkusest Maal – kümme sammu maailmalõpust eemale
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Innovatsioon ja kestlik innovatsioon ei peaks olema kaks eri terminit, kestlikes uutes innovatsioonides peituvad väga suured tulevikuärid, kirjutab konsultant ja koolitaja Anu Ruul Äripäeva essees.
Pangajuhid avaldasid kasvuplaani: rahvusvaheline turg, kaubandus ja krüpto
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
LHV Groupi juhi Madis Toomsalu meelest on panganduse suurim oht see, et keset mustade luikede ajastut unustatakse ära, kuidas teha äri ja edukalt kasvada. Kuigi inflatsioon ja intressitõusud võivad niisamagi pankade aktsiatele hoogu juurde anda, ei saa ilma heade kasvuplaanideta, tõdesid pangajuhid täna investor Toomase konverentsil.
Tehniline viga lükkas Tallinki reisi Turust Stockholmi päeva võrra edasi
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tallinki laeva Baltic Princess reis Turust Stockholmi lükkus tehnilise vea tõttu päeva võrra edasi, kirjutab Iltalehti.
Tarbijate ostujõu toetamine on tähtis, aga ärisektor ootab nüüd gaasisoodustust
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.
Inimeste ostujõu, tarbimiskindluse ja raske talve üleelamise toetamine oli valitsuse poolt õige otsus, leidsid nii gaasiintensiivse toidutootmissektori kui gaasimüüjate esindajad. Elektrisoodustust ettevõtetele peetakse pigem kosmeetiliseks abivahendiks.