Rimi on tegelnud peamiselt ühendatud kaupluste kohandamisega oma kontseptsiooniga, mistõttu tema kasv oli pea kümme korda väiksem kui Selveril. Hoogsalt on laienenud ka VP Market.
Paari-kolme aasta tagune nutune ETK on tänaseks justkui ümber sündinud - selle ettevõtte käive kasvas samas vahemikus viiendiku. Toona paistis, et selle ühistulise ettevõtlusvormi aeg Eestis on läbi. Ligi saja-aastast, suurt ja kohmakat ETK süsteemi majandati sedavõrd ebaefektiivselt, et pankrot polnud kaugel. Vaid üksikuil liikmesühistuil läks hästi ja needki ähvardasid ETKst lahku lüüa (mõned seda suisa tegidki).
Kui ETK etteotsa pandi aga uus juht Raivo Sepp ja organisatsiooni remonditi, jõuti seepeale üsna kiiresti kasumisse. Teiselt poolt aitas kaasa ka majanduskasv ning edu ei jäänud üürikeseks.
Konkurentidega sammu pidamiseks neist pingutustest ei piisa ning ETK on seda mõistnud. Poodide arvu poolest ei saa keegi ETK-le ligilähedalegi - ETK-l on neid 400. Suur osa on küll konkurentide kauplustega võrreldes tibatillukesed külapoed. Aga need asuvad just seal, kuhu võiksid oma kauplused ehitada teised jaeketid, kui neil oleks ambitsioone edasi laieneda.
Seega oligi ETK-l viimane aeg ette võtta kaupluste põhjalikum uuenduskuur, et mitte konkurentidele jalgu jääda. ETK tahab kõik enda 400 poodi ühenäolisteks teha - ketistada aastaks 2008. Et ETK-l on tõsine plaan turuliidriks saada, annab märku seegi, et firma on palganud uuenduskuuri läbi viima Soomes edukalt läbi löönud Prisma kontseptsiooni väljatöötaja Harri Mönkköneni, kel, nagu teame, on ka Eestis oma "lapsed".
ETK-l on aga üks suur nõrkus - ta koosneb üle Eesti laiali paisatud ühistutest. Mõned neist on juba ühinenud ja nende käive kasvab. See peaks ETK keskühistule liitumisraja kätte näitama. Üks ja uus nägu aitab konkurentidega sammu pidada. Üks aju teeks aga sellest kaubandushiiust ka tegeliku turuliidri. Ühtne turundus, ühtne logistika ja vähem juhtimistasandeid teeks äriajamise odavamaks.
Autor: ÄP