Enne Pariisi kae ka Otepää maju

Tiina Kolk 05. märts 2007, 00:00

19. sajandi algul olevat praeguse Otepää linna maa-alal kasvanud pähklimets (saksa keeles Nusstag). Kui 1862. aastal muudeti Pühajärve karjamõis aleviks, õnnistatigi seda Nuustaku nimega, mis alles hiljem asendati Otepääga, märgib koduloolane Heino Mägi.

1944. aastal põletasid taganevad ja pealetungivad sõjardid suurema osa 1. aprillil 1936. aastal linnaõigused saanud Otepää puitmajadest maha. Praegust linnapilti ilmestavad suuresti Teise maailmasõja järgsed ehitised, toonane arhitektuur ja ehitustava.

"Meil kehtib kahjuks veel 1991. aasta Otepää generaalplaan. Kui Pühajärve vald tegi 1997. aastal üldplaneeringu, siis millegipärast jättis toonane Otepää linn generaalplaani üldplaneeringuna kehtima ning see plaan on ajale jalgu jäänud," nendib abivallavanem Kristjan Rõivassepp.

2005. aastal alustati linna uue üldplaneeringu koostamist - töögrupid on juba mitmel koosolekul arutanud, milliseks peaks väikelinna arhitektuurne üldpilt kujunema.

"Kodanikuna näen ma Otepääd umbes sellisena, nagu ta on," lausub Otepää vallavalitsuse ehitusspetsialist Peeter Aunapu. Tema arvates võiks siiski kaaluda ka mõne kõrgema hoone ehitamist, sest nii nagu on Otepää maastik künklik, nii võiks ka linna siluetti ilmestada 5-6korruselised majad. Kõiki kõrgemaid maju ei pea ju künka otsa ehitama, mõne võib ka orgu teha. Kuid nendega ei maksa liiale minna, möönab ta.

Muide, Pühajärve puhkekodu korpused ja klaastorn, samuti restorani kõrvale ehitatav kuuekorruseline hotell "ei häiri" loodust ega ümberkaudseid "madalamaid" maju. Otepää kõrghooned on raekoda ja suusahüppetornid.

Arhitektuuribüroos Urban-Mark valmis kuuekorruselise spaahotelli eskiisprojekt, mille vallavalitsus saatis ekspertiisi Eesti Arhitektide Liitu - kas niisugune ehitis Otepääle sobib? Hotelli ülemiselt korruselt asuvast spaast avaneks vaade ümbruskonnale - metsad, järved, nurmed oleksid kui peo peal.

"Otepääl on praegu suur puudus korteritest," kõneleb Aunapu. Viimane kortermaja valmis paar aastat tagasi ja praegu on, nagu kõikjal Eestis, ka meil korterelamute buum alanud. Suurematesse, 3-4korruselistesse katusekorteritega unikaalprojektiga majadesse on kavandatud 10-20 eluaset. Esimesel elamul on juba vundament valmis," on valla ehitusspetsialist rahul.

Eramuehitus aga areneb omasoodu. Kui paarkümmend aastat tagasi olid Otepää äärealad välja ehitamata ja aedlinnas arvukalt tühje kinnistuid, siis nüüd avaneb siin hoopis teine vaatepilt.

Täna on juba ka veel üksikutele "asustamata" kruntidele projekteerimistingimused väljastatud. Samuti rekonstrueeritakse olemasolevaid maju.

Nende eramute seas on kahjuks väga vähe tõelisi vaatamisväärsusi. Hajaasustusalale ehitatakse rohkem ja neid elamuid iseloomustab küllaltki odav ehitusviis. Üsna sageli otsustatakse ümarfreespalkidest hoone kasuks, kuigi Otepää looduspargi territooriumil on lubatud vaid tahutud palkidest hoonete ehitamine. Muide, vanasti ehitati ümarpalkidest vaid abihooneid - aitu ja aunu, täheldab Aunapu. Elumaju tehti tahutud palkidest ning mitte üleulatuvate nurgaseotistega.

"Kui see ümarpalkmaja asub metsa sees omaette, siis ta ei häiri silma, kui aga neid tüüpmaju on palju korbas koos, siis nad hakkavad küll närvidele käima," arvab Otepää ehitusspetsialist.

Muidugi tahavad kinnisvaraarendajad oma projekte maksimaalse kasumiga realiseerida ja nende surve vallavalitsusele on suur. Vaidlused kestavad kaua - kui palju krunte, kui tihedalt -, sest nad tahavad ju iga ruutmeetri täis ehitada, kommenteerivad vallaametnikud.

Päris edukalt on käivitunud Sulaoja kinnisvaraprojekt. Elurajooni esimesed elanikud on oma kodudesse juba kolinud.

Otepää linna palkmaju ehitada ei lubata. Iga projekt on omaette lugu ja sageli konsulteerime enne projekteerimistingimuste väljastamist arhitektidega, kas eramu on sobiv meie linnaruumi, või soovitame eskiisprojekti kallal veel tööd teha. Tüüpiline Otepää elamu on ühe- või kahekordne, viil- või lamekatusega, puitlaudise või kivifassaadiga, maksimumkõrgusega 8,5 meetrit. Paljudel majadel on katusekorrused ka eluruumidena kasutusel.

Ühe tänava ääres võivad seista pärastsõjaaegsed hooned kõrvuti ärkamisaja eufoorias valminud mõtlematult suurte elamute või 1960ndatel rangete nõukogudeaegsete ettekirjutiste kohaselt tehtud majadega.

"Oma vaimusilmas näeksin ma Otepääl rohkem ilusaid uusi maastiku eripära arvestavaid individuaalprojekti järgi ehitatud eramuid - nii muutuks meie kaunis ümbrus veelgi omanäolisemaks," mõtiskleb ehitusspetsialist Peeter Aunapu.

Praegu, kui arendustegevus hakkab jõudma väikelinnadesse, sealhulgas ka Otepääle, on eriti oluline ehitamisele eelneva linnaehitusliku analüüsi kvaliteet, et saavutada jätkusuutlik arhitektooniline areng absoluutselt iga üksiku uue hoone kavandamisel, olgu see siis elamu või ühiskondlik hoone.

Iga keskkonda tekkiv ja jääv konflikt mõjutab teatavasti negatiivselt selle kogeja alateadvust ka juhul, kui silm sellega juba ammu harjunud on. Seetõttu tuleb väljakujunenud linnakeskkonnas olla eriti tähelepanelik ja seda eriti sellistel hetkedel, kus võib-olla lähituleviku arenguperspektiiv võib tunduda lausa roosiline.

Linn, kus kõik krundid asuvad nõlvadel, saaks arvestada peale linnaehitusliku sobivuse kahtlemata ka kuninglike vaadete püüdmisega arhitektuuris ja arhitektuurile.

Parimaks viimaste aastate näiteks on Otepääl kahtlemata arhitektide Truuvergi, Agabushi ja Endjärve ühislooming Parikase maja näol linnamäe oru nõlval ning arhitekt Lunge kavandatud Pühajärve restorani rekonstrueerimine ja sellele hotellikompleksi juurdeehitus.

Alati on kasulik meeles pidada, et linnaehituslikke vigu on väga kulukas parandada ja igakord polegi see võimalik. Selleks vajavad Eesti väikelinnade omavalitsused taas arhitekte endi koosseisu kas või mitme peale koopereerunult.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:28
Otsi:

Ava täpsem otsing