Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laudpõranda uue näo määrab lihvimine
"Kõigepealt tuleb vana põrand puhtaks lihvida," selgitab Puuinfo projektijuht Märt Riistop vana laudpõranda edasise viimistluse valimist. Kui põrand on mustusest väga paakunud, tasuks mõelda värvimisele või siis vähemalt toonimisele, muidu jääb lihtsalt lakitud või õlitatud puidukarva põrand üsna ebaühtlase välimusega.
"Enne lihvimist tuleb põrandanaelad lüüa torniga sügavamale, et ei peaks pidevalt vahetama liivapaberit ja rikkuma lihvijat," hoiatab Riistop. Alustada tuleb jämeda liivapaberiga ja siis tööfaaside kaupa valida järjest peeneteralisemaid liivapabereid.
Lihvitud vana laudpõranda ehedat välimust aitab Riistopi sõnul taastada selle näiteks leelisega töötlemine.
Säästva Renoveerimise Infokeskuse koolitusjuht Rene Pere peab lisaks lihvimisele vajalikuks ka vana põranda kuumapuhuriga töötlemist. Kuumtöötlusega saab kätte viimased värvi ja vana pahtli jäägid.
Pärast puhastamist peaks vana põranda õlitama, vajadusel ka vahatama. Enne õlitamist tuleb kogu põrandapinnale teha Pere kinnitusel erilise pesumasina ja seebiveega süvapuhastus.
Kui õlitamine on vana põranda taastamisel põhiline, siis vahatamine pärast õlitamist muudab vana laudise tugevamaks tulevaste kahjustuste suhtes.
Veel on võimalus põrandat ka lakkida, kuid see on Pere sõnul juba loomult lõplik viimistlus, millele ei saa enam midagi peale panna. Seevastu õlitust saab alati katta.
Vana põranda suureks vajunud vahed saab täita lihvimispuru või peente liimitud liistudega.