Kasahstan tõotab saada uueks Eldoradoks

Kasahstani börsi (KASE) esimene asepresident Idel Sabitov ütles atraktiivsete investeerimisvõimaluste kohta järgmist: "Meie finantssektor on läbipaistev ja kõige enam arenenud. See on parim investeerimisvõimalus, mille aktsiad on ka kõige likviidsemad." Sabitov märkis, et nende eesmärk Tallinnas on tutvustada Kasahstani turgu nii varahaldusfirmadele kui ka teistele institutsionaalsetele investoritele. Sabitov rääkis, et mitmel kohalikul naftafirmal on tekkinud huvi noteerida aktsiad Londoni börsi asemel KASE-l. Sel aastal on tema sõnul juba ületulijaid, mitmega käivad läbirääkimised.

Börsi asutamisest peale eri ametikohtadel olnud mees möönis, et ei oma hetkel ühegi firma aktsiaid. Sabitov suutis need ära müüa, kuna arvas kahe aasta eest, et kiirelt tõusnud aktsiate hinnad on saavutanud lae. Tegelikult see nii ei olnud. 1999. a anti tema sõnul mõnele eraisikule võimalus osta teatud programmi alusel ühe Kasahstani panga aktsiaid. Tol ajal maksis ta aktsiate eest 400 USA dollarit ja täna oleks nende aktsiate väärtus 30 000 dollarit. Sabitov ei usu, et aktsiahinnad oleks ka praegu oma lae saavutanud.

"KASE aktsiaindeks on 2500 punkti peal ja ma ei usu, et indeks sel aastal eriti muutuks. Raske on muidugi ennustada, võib-olla veidi kasvab. Ehkki mõne firma aktsiad olid pikka aega alahinnatud, on neil nüüd juba realistlikum hinnatase," kommenteeris ta. Samas mainis Sabitov, et Kasahstani väärtpaberiturg vajab investorite jaoks rohkem instrumente, ja seda just pensionifondidesse investeerimisel.

Suprema varahalduse strateeg Peeter Koppel avastas Kasahstani turu mõni aasta tagasi, kui selle riigi ettevõtted hakkasid noteerima aktsiaid Londoni börsil.

Koppel näeb turgu atraktiivsena, kuna tema hinnangul on sealne poliitiline eliit läinud liberaalsete majandusreformide teed, eelarve on ülejäägis, eksport ja välisinvesteeringute maht kasvab, pangandus areneb ning pensionireform on olnud suhteliselt edukas. "Lisaks sellele on nende maapõu triiki raha täis. Mida sa, hing, veel ihaldad ühelt piirkonnalt, kuhu raha paigutada?" küsis Koppel.

Positiivse külje pealt tõi varahalduse strateeg välja selle, et arenevate turgude kontekstis saab võtta nägemust tooraineettevõtete käekäigu suhtes. Negatiivseks pidas ta seda, et nägemust saabki võtta enam-vähem ainult toorainefirmades. Samas arvas ta, et olukord on muutumas.

Eestlaste väärtpaberiinvesteeringute kohta lausus Koppel, et regiooni üksikaktsiatesse rahapaigutamine on jäänud siiski professionaalsete portfellihaldurite ning loomulikult fondijuhtide pärusmaaks. Kasahstani võiks tema hinnangul investeeringuid planeerida need investorid, kes vaatavad oma rahapaigutusi pikaajaliselt, kelle riskitaluvus on kõrge ning kes ei kaota öist und kõrge volatiilsuse pärast. Kasahstan sobib hajutatud riskidega arenenud turgude portfelli üheks komponendiks, lisas Koppel.

Hansapanga Kesk-Aasia Aktsiafondi juht Rein Ojavere märkis, et Hansapank on sellel turul tegutsenud üle aasta. "See on olnud Venemaale investeerimise loomulik jätk. Uus ja huvitav turg. Ega neid fonde palju ole," rõhutas Ojavere. Tema hinnangul on eestlased näidanud üles tõsist huvi Kesk-Aasia vastu. Ka Lätis, Leedus ja Soomes huvitutakse sellest regioonist. Kuna Kasahstani turg on piirkonna suurim, on sel ka nii suur osa Hansa Kesk-Aasia Aktsiafondis ja ilmselt jääbki proportsioon samasuguseks.

Ka Ojavere arvates on põhirisk toorainepõhises majanduses, kuid eratarbimise kasv võimaldab edaspidi siiski toorainesektorist väljapoole investeerida.

LHV veebitoodete juht Alo Vallikivi teatas, et tema arvates on Kasahstani puhul tegemist väga väheatraktiivse turuga. Eelkõige ei investeeri LHV sinna maa kauguse, tundmatuse ning läbipaistmatuse tõttu. Samuti märkis Vallikivi, et klientide huvi selle turu vastu on siiani olnud minimaalne ja seepärast on LHV suunanud oma jõupingutused eelkõige Vene aktsiaturu võimaluste pakkumisele.

Autor: Virge Lahe