Indrek Luukas - Mees varjust

Klassijuhataja Tallinna 49. Keskkoolist ehk Arte Gümnaasiumist Urmas Raidma hämmastuseks läks noormees Tartu Ülikooli usuteaduskonda. "Minu jaoks oli see veidike üllatav küll jah," kostab endine klassijuhataja. "Ma ei mäleta, et ta keskkooli ajal selliseid vaateid väljendanud oleks." Samas nendib Raidma ateistina, et parem kui mitte midagi ning et eks teoloogia anna ka üldfilosoofilisi teadmusi.

Kuid kuidas on sellega, et noor Luukas on joodik-lakkekrants, kakleja, rongaisa ja mida kõike veel, nagu Õhtulehe lugejad arvavad? "See on täielik jama! Tal pole ühtki sellist iseloomuomadust," naerab Raidma. "Ta on äärmiselt meeldiv seltsiline." Raidma sõnul on Luukas otse jõusaalist väljakaranu välimuse alles viimasel ajal saanud, kooli ajal oli too veel pigem kleenuke, kuigi lihastes.

Prassimist eitab ka Luukase kristlasest sõber Veiko-Peeter Kargu, kes tutvus Luukasega paarkümmend aastat tagasi Oleviste kirikus. "Ta tegeles seal noorsootööga," meenutab Kargu. Tema mäletamist mööda õppis Luukas tol ajal usuteaduskonnas ning oli Kargule ja teistelegi autoriteediks. "Ta on väga sportlik inimene. Meil oli sõpradega oma väike karatetrenn, mida tema juhendas. Tänu tema utsitamisele oleme sporti teinud."

Omal ajal Eestis väikese hinnarevolutsiooni korraldanud kauplusteketi K-Arvutisalong loonud Kargu sõnul on Luukas ärimehena aga kaalutlev.

"Kuidas seda nüüd öelda, ta ei ole väga emotsionaalne oma otsuste, aga ta ei ole ka pidur," otsib Kargu sõnu. "Ta on oma tööasjades väga kaalutlev, liigseid riske ta ei võta."

Tööasjadest räägib Luukas Kargu sõnul vaid nii palju kui ta ise räägib. Olen aru saanud, et tal on palju kohtumisi ja reisimist, samuti tegelemist parteritega.

Suur raha Luukast aga sõbra arvates rikkunud pole. "Küll olen tähele pand, et ta on palju tõsisemaks muutunud. Pigem isa surm kui suur raha on teda palju tõsisemaks muutnud," räägib Kargu.

Luukas ise enda kohta miskit rääkida ei taha. "Mulle ei meeldi, mul pole vaja," kostab ta telefonis ning lükkab ka kohtumisesoovi tagasi - aega pole. Viin jutu SL Õhtulehes ilmunud artikli sappa tekkinud kurjadele kommentaaridele, kus Luukast süüdistatakse seitsmes surmapatus, peamiselt lolluses, joomarluses ja lapse hülgamises.

"Lugesin ise ka neid jaburaid SL Õhtulehe kommentaare. Palju õnne neile! Võin kinnitada, et olen lahutatud ja lapsi mul pole," kostab mees ise. Ta ei oska arvata, kes ja miks teda nõnda palju vihkama peaks. Pakun, et äkki on vaenlased pärit võlgade sissenõudmise päevilt, kuid Luukas seda ei usu - ajast, mil ta võlgade sissenõudjana töötas, on juba väga palju aastaid möödas. "See peaks ammu unustatud olema."

Et kunagine töö võlgade sissenõudjana oleks praeguseni vimma kiskujaid toonud, ei usu ka teine sõber, endine ülemus inkassofirmas, Meelis Olev.

"Mina küll kuulnud ei ole, et tal vaenlasi oleks. Eraisikutega me ei tegelenud, otseselt vanamammide uste taga käima ei pidanud. Tegelesime juriidiliste isikutega."

Sõber Olavi Otepalu aga toob päevavalgele veel ühe tahu Luukase eluloos - muusika. "Tegime aastail 1994.-95. koos bändi, mõlemad mängisime selles kitarri ja laulsime. Kui minu stiil oli pigem harmooniline, meenutas Mr Lawrence'it, siis tema tegi rohkem rock'n'roll'i, isegi hard rock'i," meenutab Audentese Erakooli arendusdirektor Otepalu ja naerab. "Bändi nimi oli Probaton - kreeka keeles lammas."

Hiljuti teatas Indrek Luukas, et viies ellu isa soovi, pani ta aluse sihtasutusele Aadu Luukas, mille põhikapitaliks miljon eurot ning iga-aastaselt väljamakstavaks missioonipreemiaks võiks olla umbes miljon krooni.

Samas ei teadnud Luukas veel kevadel, kas missioonipreemia laureaat peaks maksud summalt ise maksma või võiks miljon netona pangaarvele laekuda. "Ei ole välistatud, et fond siiski ise maksab," ütles Luukas SL Õhtulehele.

Raha kuni miljonikroonise missioonipreemia välja maksmiseks tuleb Hansapanka paigutatud miljonist eurost. Muide, Delfi lugejad arvasid seepeale muidugi, et miljon eurot on vähe, 10 oleks pidanud andma - ise nii rikkad!

Sihtasutuse nõukogu liikmed on Indrek Luukase kõrval Tõnu Kaljuste, Andres Keevallik, Sulev Loo, Hans Luik, Peep Mühls, Andres Root, Einar Soone, Urmas Sõõrumaa, Marika Valk, Raivo Vare.

Luukase sihtasutuse igapäevase töö eest vastutab Toomas Tuul.

Peale isanimelise heategevusfondi on Indrek Luukas seotud ka äripartneri Urmas Sõõrumaa Dharma heategevusfondiga.

Ta oli suhteliselt vaikne poiss, äärmiselt meeldiv seltsiline. Ta oli mul malevas ka, Saaremaal, Mustjala rühmas.

Pidas oma isast väga lugu, absoluutselt ei erinenud teistest, tavaline Mustamäe poiss, isegi siis, kui isa juba rikkaks oli saanud, elasid Mustamäel edasi.

Hetkel me koos äri ei tee, küll oleme sellele mõelnud ja ükskord isegi tegime (OÜ IMP Invest, müüsid oma osalused kolmandale investorile - toim).

Eesti vanasõna ütleb, et kui tahad sõbrast lahti saada, laena talle raha või tee ühisfirma? Minu elus on teistmoodi läinud - kui on tõsine sõprus, siis äri ainult tugevdab seda.

Tunnen teda 6-7 aastat, olin Balti Realiseerimiskeskuses inkassoosakonna juhataja, kui Indrek tuli minu juurde tööle. Teeme koos firmat. Ütleme nii, et harrastusmerendus on Eestis veel üsna lapsekingades, hakkame sellega tegelema. Ei, raha pärast me küll tülli ei lähe, me oleme piisavalt pikalt suhelnud.

Pealegi on ta üsna otsekohene, sirgjooneline ja aus inimene, nii et seda ma küll ei karda. Vanarahvas ütleb ka, et sõpra tunned hädas!

Tutvusin Indrekuga 1992. a sügisel, õppisime 10 kuud koos Taanis, täpsemalt Mariageris, kristliku kallakuga ning rahvaülikooli tüüpi koolis. Indreku juures märkasin varakult mitut aspekti. Esmalt sädelev, intellektuaalselt vaimukas ja väga isikupärane huumorimeel. Teiseks kiire õppimis- ja kohanemisvõime, mis ilmnes eriti võõrkeelte omandamisel. Kolmandaks mitmekülgne sportlikkus ning selle saavutamiseks vajalik distsiplineeritus. Toakaaslasena ilmutas erakordset kannatlikkust, taludes minu lõputuna näivaid kitarritunde.

Inimesena on Indrek ühelt poolt küllaltki vaoshoitud, kuid samas alati seltskonnahing. Indrek on alati tähtsustanud sõnapidamist ning peab ka ise. Ei ole täheldanud, et Indrek oleks aastate jooksul märkimisväärselt muutunud, üksnes süveneva ajapuuduse tõttu kaasneb suurem rafineeritus. Pikaaegsest sõprusest hoolimata jagub Indrekus tänaseni salapära ja mõistatuslikkust ka minu jaoks.