Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kinnisvaraärist lahkuvad esimesed käegalööjad

    Jättes kõrvale tuntud kinnisvarahaid nagu Märt Vooglaid, Arti Arakas, Oliver Kruuda, Hans H. Luik, Urmas Sõõrumaa, Toomas Annus, Ain Hanschmidt, Endel Siff jt, leidub ses äris hulk väiksemaid muu töö kõrvalt "õnne katsujaid". Nendest osa jaoks on kinnisvaraarendus juba minevik.
    Parex Banka Eesti filiaali tegevjuht Loit Linnupõld tegi kinnisvaraäriga tutvust 2004. aasta lõpus, mil otsustas oma isiklikku raha investeerida Tabasalus Kolde teel kolme paarismaja ehitusse.
    "Otsus sellesse projekti investeerida tehti 2004. aasta lõpus, mil kinnisvaraturul valitses märkimisväärselt teistsugune olukord ning projekti eeldatav kasumlikkus tundus kaasnevate riskidega võrreldes piisavalt hea," ütleb Linnupõld täna oma investeeringu kohta. Paarismajade ehitamiseks asutas ta Kolde Elamuarenduse OÜ, kuid juba 2006. aastal oli kinnisvara oma ahvatluse Linnupõllu jaoks kaotanud ja ettevõte likvideeriti.
    "Ma ei ole oma raha enam kinnisvara arendusprojektidesse investeerinud, kuna mulle ei ole sobiva riski ja tulu suhtega kinnisvaraprojekti silma jäänud ega osalemist pakutud," ütleb ta.
    Mees lisab veel, et kui osta turuhinnaga kuskil enam-vähem mõistlikus kohas krunt ning tellida sinna peale ehitus, ületavad krundi soetamiseks ja ehitamiseks tehtavad kulud sarnaste valmisobjektide turuhinna, mistõttu ei tundu kinnisvara just väga atraktiivne investeerimisvaldkond.
    "Pangad on märkimisväärselt karmistanud oma finantseerimispoliitikat ja kinnisvarasektorit kardetakse nagu tuld, mistõttu pangad ei ole valmis finantseerima isegi majanduslikult tasuvaid arendusprojekte. Täna on negatiivseid argumente rohkem kui positiivseid," sõnab Linnupõld.
    Loobujaid on kinnisvaraäris veelgi. Eelmisel aastal asutas siiani peamiselt koolitusäriga tegelenud Ain-Villu Parvet aktsiaseltsi Oru Arendus, mis pakub paarkümmend kilomeetrit Tallinnast väljas kahe miljoniga maja koos sulasega kolmeks kuuks. Kodulehe andmetel on 60 krundist 20 müüdud.
    Selle aasta mais lõi Parvet aga firma Lillesoo Arendus, mis Raplamaal asuva Käru valla kohaliku lehe teatel plaanis veel mais rajada valda uuselamurajooni. See plaan on praeguseks igatahes seiskunud.
    "Võttes arvesse praegust kinnisvaraturu olukorda, ei kavatse me sinna kindlasti rajada tüüpilist uuselamurajooni," on Parvet täna kindel. Mees lisab, et ta on ligi viis aastat tegelenud eri firmade kaudu kinnisvaraäriga.
    Parveti sõnul on situatsioon märgatavalt muutunud, pangad ei kipu enam väga kergelt laenu andma, vallavalitsustes on detailplaneeringute algatamine keerulisem ning tööd tuleb teha iga kliendiga, keegi ainuüksi detailplaneeringu nägemise tõttu ostma ei kipu.
    "Nendel, kes mõelda ei oska ja tahavad kiiresti tulu teenida, on juba praegu väga raske. Tean ise ka mitmeid," sõnab Parvet kinnisvaraturu kohta.
    Selle aasta aprillis ületas spordist kõrvale tõmbunud ralliäss Markko Märtin Äripäeva uudiskünnise, kui üritas Tallinna vanalinnas 50 mln krooniga müüa 14. sajandist pärit viiekorruselist maja.
    Pikk tänav 55 on olnud müügis mullu oktoobrist saadik. Poolesajamiljonilise müügihinna korral teeninuks Märtin kahekordse tulu.
    Siiski äri nii lihtsalt ei läinud. Kinnistusregistri järgi kuulub hoone endiselt aktsiaseltsile Märtin.
    Pikk tänav 55 korterid ostis Märtin Tallinna linna elamumajandusameti korraldatud enampakkumisel 2005. aasta lõpus, korterid on 56-139 ruutmeetrit suured. Nelja korteri hind kokku oli 13,03 miljonit krooni. Ülejäänud kahe korteri müügi kohta esitati alguses protest, kuid hiljem sai nendegi omanikuks AS Märtin.
    Kuigi Märtinile kuulub veel kinnisvara nii Tallinnas kui ka Tartus, on tema fookuses nüüd hoopis Nissani autode müümine.
    Tippmodell Carmen Kassil on 30% osalus aga osaühingus Hansacargo, mis alustas kinnisvaraarendusega 2005. aastal. Ettevõtte juhi, Carmeni venna Kutty Kassi sõnul tänaseks ettevõte enam kinnisvaraarendusega ei tegele.
    Veel eelmisel aastal müüs Hansacargo kodulehel Karukella elamurajooni ridaelamuid ja paarismaju ning Rae vallas ridaelamubokse.
    Carmen Kass oli 2004. aastal Q Vara investor, ent lõpetas 2005. aasta sügisel projektide rahastamise ehk pääses õigel ajal. Q Vara teatakse viimasel ajal rohkem maksuvõlgade kontekstis ning korterite müük ei edene eriti - firma kliendipäevale tuli küll palju maaklereid, kuid vähe ostjaid…
    Kinnisvaraga tegelemine on sama populaarne kui 97. aastal börsil mängimine, mil iga taksojuht tegeles sellega, iseloomustab kinnisvarahullust rohkem kütuseärimehena tuntud Heiti Hääl.
    Tema on ka väikestviisi kinnisvaraärimees ja kuigi korterite müük Räägu tänaval Mustamäel viimasel ajal eriti ei edene, ei kavatse ta veel käega lüüa.
    "Mul ei ole mingit ajapiirangut, kui kaua kinnisvaraäriga tegeleda. Korrektsioone võib ju olla, aga seetõttu ei kavatse ma veel saba jalgevahel jalga lasta," ütleb Hääl. Ta tunnistab, et korterite ja ridaelamute müügi kohalt on ka paremaid aegu olnud, näiteks 2005. aasta oli kinnisvaras täiesti ebanormaalne aeg.
    Kinnisvara ahvatleb ka Eesti esirikkurit Armin Karu, kes seni pole kinnisvaraäriga eriti silma torganud. Siiski on tal koos äripartner Jaan Korpusoviga piisavalt vahendeid, mida on üritatud kinnisvarasse investeerida.
    Neil on kahasse OÜ Maarjamäe Kinnisvara, millel ühe tütarfirma Hansakinnisvara kaudu on mitu magusat krunti Tallinna keskel ja Rae vallas ning mis on arenemas Lätti. Hansakinnisvara juhatuse liige Karin Mägi ütleb, et kinnisvaraarendust firma ei jäta, vastupidi - Tallinna kesklinnas käima pandud projektid on kavas lähiaastatel ära lõpetada.
    Võrdluseks, Kristiine Kasiino endine omanik Margus Reinsalu läks teist teed, müües 10 saaliga Kristiine Kasiino Olympicule ning jätkates peamiselt kinnisvaraprojektidega Eestis, aga kõvasti suuremajoonelisemalt väljaspool. Igatahes ehitab Reinsalu osalusega Property Logic Marokosse Vahemere äärde ühte Euroopa suurimat kuurorti, mis laiub tulevikus 21 ruutkilomeetril, Lasnamäe-suurusel alal. Teine hiigelprojekt on Brasiiliasse luksuskuurordi rajamine.
    Vineeriärimees Pjotr Sedin aga sattus suurde kinnisvaraarendusse olude sunnil, kui viis tehase Tallinna kesklinnast Kohilasse. Seega alustas ta endistes tehasehoonetes Lutheri kvartali kinnisvaraarendust ning eelmise aastaga suudeti enamik kortereid õnneks ka ära müüa. Need tuleb veel lõpuni ehitada.
    Kas vineeriärimees kavatseb veel kinnisvarasse investeerida? Sellele küsimusele lubab Sedin vastata siis, kui Lutheri elamukvartal on lõpuni välja ehitatud.
    Mitmekülgne on ka Saaremaa Laevakompanii omanik Vjatšeslav Leedo, kellele kuulub ettevõte Saare Finants, mis pakub peamiselt küll kiirlaenu, aga samas on loonud 2004. aastal kinnisvarafirma Compakt Kinnisvara. Viimane arendab Tallinnas A. Le Coq Arena juures korterelamut. Samuti pakutakse krunte Ülemistel ja Saaremaal.
    Eelmisel aastal on ettevõte soetanud usinasti potentsiaalseid kinnistuid Tallinnas, Saaremaa, Rae vallas ja Ida-Virumaal. Neil kõikidel üritatakse majandusaasta aruande järgi võimalikult elamuehitussõbralikku detailplaneering saada. Leedo oma kinnisvaraäri kommenteerida ei soovinud.
    Märkamatult on kinnisvaraga tegelenud juba 2001. aastast ka Kommest Auto omanik Toomas Rüütmann, mil ta lõi firma TR Majad.
    Praeguseks on TR Majad muutunud Rakveres tegutsevaks valdusfirmaks, kelle tütred ühest küljest laiendavad autokeskust, teisest küljest arendavad Rakvere külje alla suuruselt Eesti kolmandat kaubanduskeskust ning arendavad korterelamuid. Viimane projekt oli koos Merko Tartu tütarettevõttega välja ehitada Pärna alleel 107 korterit, millest 2006. aastal müüdi 41.
    Rüütmann korterelamute arendamisega samas mahus siiski ei jätka.
    "Kortermajade arendusprojekt Tartus elab oma elu ning ei ole minu kinnisvaraportfellis täna aktiivne. Kinnisvarainvesteeringutest on täna minu prioriteet Rakverre järgmisel aastal valmiv suuruselt kolmas kaubanduskeskus Eestis - Põhjakeskus, mille investeeringu kogumaksumus ulatub 0,5 miljardi kroonini. Tänaseks on keskus juba 2/3 osas rendilepingutega kaetud," ütleb Rüütmann.
  • Hetkel kuum
5% Klubi, 99% tõenäosusega
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Martin Villig võitis Eduka Eesti konkursi oma ettepaneku sisu, mitte isiku tõttu. Tõsi, selle juures on üks konks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kevadine hinnasula aktsiaturul paiskas ostukohad lagedale
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Kasumijahil investorid ja kauplejad otsivad turul õiget aega investeerimistehingute tegemiseks. Õnnestunud tehinguks on vaja aga õigele ajale pihta saada kaks korda – esimest korda siis, kui ost sooritatakse, ja teist korda siis, kui hoolikalt valitud positsioon maha müüakse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Sääsepeletajate müüja: müüme toodet, millesse ise usume
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Homeyard OÜ, mis on tuntud kodu- ja aiatoodete poolest, eristub läbimõeldud tooteportfelliga, keskendudes peamiselt sääsepeletajatele. Ettevõtte juht ja omanik Alari Ilves ütles saates “Kiired ja vihased”, et tema ei usu ütlusesse, et hea müügimees müüb kõik tooted maha.
Olavi Lepp: juht töötab hea tuju nimel
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Parima juhi konkursi finalist, Swedbank Eesti juht Olavi Lepp ütleb, et ei usu juhtide tekitatud pinge all heade tulemuste tegemisse. “Kui saabud ohkega majja, siis on midagi väga valesti,” ütleb hea tuju kultuuri pooldav tippjuht.
Äripäeva arvamusliider: kui tahame Euroopa toetust Ukrainale, peame andma midagi vastu
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Kas eestlastest on saanud eurooplased? Lisaks: kui sügavaks osutub EKRE kriis ning kuidas teha päriselt rohepööret.
Asjatundja: autoturg seisab kaubandussõja lävel Tesla müük kidub, Musk hämab
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Eesti autoostja on segaduses, Euroopa muretseb Hiina autode pealetungi pärast, Tesla kogeb kehva müüki, kirjutab KPMG juhtimiskonsultatsioonide valdkonna juht Tarmo Toiger Äripäeva Infopanga mootorsõidukite müügi konkurentsiraportile antud kommentaaris.
Kaitsevägi värbas varasemast oluliselt rohkem tegevväelasi
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
2023. aastal asus tegevteenistusse läbi aegade suurim arv inimesi, teatas kaitseressursside amet.
Riik loob 50 miljoni euroga kaitsetööstuse fondi
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.
Valitsus plaanib luua riikliku fondi, mis investeerib kaitsetööstusse raha otse ja erafondide kaudu. Praeguste ekspordigarantiide arvel suunatakse fondi 50 miljonit eurot.