Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti vajab järgmist majanduspoliitilist ideed
Augusti alguses kirjutas ajalehes The Wall Street Journal Chicagos asuva omanimelise konsultatsioonifirma juht David Hale, et maailma majandus pole mitte kunagi olnud nii heas seisus kui praegu.
Globaalne majanduskasv on olnud kolmel järjestikusel aastal pea viis protsenti aastas. Peaaegu 120 riigi SKP kasvas sel ajal üle nelja protsendi ja ning vaid neli riiki (Põhja-Korea, Zimbabwe, Somaalia ja Fidži) peavad tõenäoliselt leppima majanduslangusega.
Tema hinnangul on majanduse õitsengu peapõhjuseid kolm. Pärast külma sõja lõppu alanud globaliseerimine, kapitali vaba liikumine ning kahest eelmisest põhjustatud riikidevahelise konkurentsi tugevnemine.
Viimase põhjuse üheks näiteks tõi ta Ida-Euroopa väikeriikide, eesotsas Eesti, madalate maksude poliitika, mis liigub edasi Saksamaa ja Prantsusmaa suunas.
Seega on meie maksupoliitikast saanud katalüsaator, mis on pannud tööle nii Eesti kui ka globaalse majanduse mootori. Paraku on tõusutsüklid läbi saanud või saamas.
Kas ja kui kaua maailma majanduse tõusufaas veel kestab, on raske öelda, aga tundub, et Eestis liigume seitsme penikoorma saabastega piki langusfaasi. Ega see ei olegi nii väga oluline, kas maandumine saab olema pehme või mõnevõrra kõvem (ükskõik, mida nende terminite all ka ei mõelda). Olulisem on see, millal hakkab järgmine tõusufaas ja kui jätkusuutlik see saab olema.
Eesti võimalused maailma majanduse konkurentsis on ahtakesed. Rahvaarv paneb piirid nii tööjõule kui ka sisetarbimisele, mistõttu investeeringute ligimeelitamiseks on vaja järgmist majanduspoliitilist ideed. Proportsionaalne tulumaks ja tulumaksu kaotamine reinvesteeritud kasumilt on olnud väga head ideed, tänu millele on meie riigi areng olnud väga kiire ning oleme jõudnud ka riikide hulka, kellest võetakse eeskuju.
Aga konkurendid ei maga ning meie eelised hakkavad kaduma. Majanduses ei ole tegemist enam ei Baltimaade, Skandinaavia ega isegi Euroopa meistrivõistlustega. Tänu globaliseerumisele oleme kistud permanentsesse maailmameistrivõistluste nimekirja, kus auhinnaks on inimeste kõrge elatustase.