Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hamburgeriäri kiratseb

    Kui asja südamest teha, siis tasub see ka ennast ära. Kui ainult kasumi ja raha peale mõelda, ei tule ettevõtmisest miskit välja.
    Päris nii lihtsalt ei saa, et võtad töölised ametisse ja käid korra nädalas raha võtmas. Kõige olulisemad on töötajad, halb, kui on aga kaadri voolavus. Kui vaja, tuleb ka ise käed külge lüüa.
    Tegelikult pole ma üldse toitlustusala inimene, õppisin Tartu Ülikoolis ajalugu, kuid lapsed olid väikesed ja see jäi pooleli.
    Algselt plaanisime sellest kohast teha väikest kommimüügiputkat, kuid nii see läks.
    Tuleb müüa seda, mida ise ka hea meelega sööd. Midagi ei tohi ette valmis teha, sest kõik peab olema värske.
    See suvi oli meile raske, sest Nõmme teel oli suur teeremont. Eks oli ka inimesi palju vähem. Kui aga sööjaid jätkub, siis tegutseme edasi!
    Klientuur on raudselt olemas! Ainus takistus, miks me laienenud pole, on tööjõupuudus.
    Pole kohusetundlikke inimesi. Nii palju on kohti, kuhu võiks müügikoha teha, isegi on läbi räägitud, kuid töötajaid ei leia.
    Meie hamburgerist saab kõhu korralikult täis. Ja meil ei soojendata pihvi mikrolaineahjus, vaid tehakse korralikult fritüüris. Ta on krõbe ja hea, samuti on meil omad head kastmed.
    Ja kohv on meil, arvan, et parim! Pakume Itaalia kohvi Costa d'oro.
    Peab olema hull, et sellist äri teha. Ja ma arvan, et ma olen ka hull. Heas mõttes hull. Kuid hea tunde annab see, kui inimesed jätkuvalt su juures käivad.
    (Äriregistris on kustutamishoiatus, sest 2005. ja 2006. aasta majandusaruanded on esitamata - toim.)
    Kui need ongi esitamata, siis nad tulevad kindlasti.
    Pärast aastat ülikoolis läks praegune Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke suvel tööle kodukohas Lool värskelt alustanud hamburgeriketti L-inn. Seal müüs Raasuke kolm päeva leti taga hamburgereid.
    "Täiesti korralik töö," meenutab ta. Pärast seda oli kolm nädalat autojuht, vedades laiali kukleid, limonaadi ja kastet, seejärel oli kaubandusjuht-asjaajaja.
    "Hamburger on pisut vastuoluline teema. Pean tunnistama, et mulle see toit maitseb vägagi hästi. Teisalt olen ka teadlik, et mida see toit sisaldab ja, et tegemist ei ole just kõige tervislikuma valikuga," räägib Raasuke. "Söön hamburgerit 1-2 korda aastas. Maitse poolest võiks seda oluliselt rohkem teha, kuid hoian ennast teadlikult tagasi." Raasukese sõnul satub ta hamburgerit sööma mõnikord reisil olles, kui jõuab õhtul pärast hotelli registreerimist veel linna peal jalutada. "Kui valida saab, siis lemmikuks on Burger King ja nende tulel küpsetatud Double Whopper."
    "Eestis söön hamburgerit väga-väga harva. Viimati olen hüpanud läbi Hesburgerist," räägib ta.
  • Hetkel kuum
Tarmo Tamm: pätile päti palk? Aga äkki ei hakkaks ka õige hõlma!
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Pätte on ettevõtjate hulgas marginaalne osa ja nendegi karistamine peab olema vaba juhustest. Pole veel hilja konkurentsiseaduse kavandatud muudatusi prügikasti visata, kirjutab ettevõtja ja riigikogu liige Tarmo Tamm (Eesti 200).
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Esimesed naised, kes purustasid investeerimismaailmas klaaslae
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Kuigi investeerimisvaldkond ja eriti just selle tippladvik kipub olema meeste domineerimise all, ei ole naine investeerimismaailmas enam mingi haruldus. Asjad hakkasid muutuma 1960ndatel ning üha rohkem tuleb juurde nii naisinvestoreid kui ka tippjuhte investeerimisettevõtetes. Ingelinvestor ja Grünfini investeerimisfirma kaasasutaja Triin Hertmann on naine, kes on tehnoloogiaettevõtetes ennast tippu töötanud. Suurema osa oma tööelust ongi Hertmann veetnud kiiresti kasvavates tehnoloogiafirmades, kus on kõigil töötajatel tohutu töökoormus.
Karmo Tüür: kuriusklikkus saadab ökosurma
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Rohepööre on viinud ususõjani, mille ohvriks võivad langeda ettevõtted või koguni majandusharud, kirjutab poliitikavaatleja ja väikeettevõtja Karmo Tüür Äripäeva essees.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Endine peaarhitekt: ühest Tallinna servast teise võiks jõuda 25 minutiga “Piirkiiruse arutelu on pseudoteema!”
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Tallinna linnaruumis pole võimatuid lahendusi ja igal teemal saab leida mõistliku kompromissi, välja arvatud ehk Estonia juurdeehitus Tammsaare parki, rääkis aastatel 2007–2019 Tallinna linnarhitekti ametit pidanud Endrik Mänd Äripäeva raadios.
Taastuvelektri toodang näitas aasta alguses kasvu
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.
Eesti elektrijaamad tootsid esimeses kvartalis taastuvelektrit 791 gigavatt-tundi ehk 17 protsendi võrra rohkem kui eelmise aasta samal perioodil.