Rakvere, põneva ajalooga linn

Põhja-Eestis Pandivere kõrgustiku põhjanõlval asuval Rakverel on põnev ajalugu. Vanimad jäljed linna asustusest ulatuvad 3.-5. sajandisse. Arvatakse, et linna kõrgel vallseljakul Vallimäel olnud muinasajal puitlinnus Tarvanpea (Tarwanpe), mille 1220. aastail vallutasid taanlased.

Taanlaste tugikohta nimega Wesenbergh on esimest korda mainitud 1252. aastal. Selle ümber tekkis 13. sajandil teisel poolel asula, mis 1302. aastal sai Lübecki linnaõiguse. Kõrvuti saksakeelse Wesenbergiga oli käibel ka eestikeelne nimi Rakvere, mida seostatakse Rägaverega.

Aastail 1346-1558 kulus Wesenbergh ordule, mis ehitas lihtsast ringmüürlinnusest tornide ja eeshoovidega kaitstud konvendihoone, linnusest sai foogtkonna keskus. Keskaegse linna kohta on andmeid vähe. Teatakse, et Rakveres olid Maarja ja Mihkli kirik, raekoda, gildihooned, hospidal kabeliga. 1508. aastal hakati Teatrimäele rajama frantsiklaste kloostrit, hiljem tekkis selle idaküljele surnuaed.

1618. aastal läänistas Rootsi kuningas Gustav II Adolf Rakvere linnuse ja 1631. aastal ka linna Madalmaade saadikule Reinhold von Brederodele.

Sellega seoses kaotas linn juriidilise iseseisvuse, aga samas kasvas Rakvere mõisa tähtsus, mille härrastemaja ehitati endise kloostri kohale.

Mõisa all olnud linn kasvas aeglaselt, 1774. aastal kaotas Rakvere kõik senised õigused, kuid 1783. aastal nimetati Rakvere kreisilinnaks.

Aastail 1783-1788 kerkis kohtuhoone, 1797 loodi elementaarkool. Kuid tõeliselt hakkas Rakvere (nagu ka paljud teised trassiäärsed linnad) arenema pärast Peterburi-Tallinna raudteeliini valmimist. Tekkisid uued linnaosad Kukeküla ja Kondivalu. Linnas kasvas märgatavalt eestlaste osakaal. 1914. aastal läks esmakordselt linna ajaloos võimgi eestlaste kätte.

Sel perioodil hoogustus ka hariduselu. 1912. aastal rajati poeglaste gümnaasium ja õpetajate seminar, mille 1915. aastal valminud hoone kujunes tsaari Venemaa kõige eeskujulikumaks kooliansambliks. Ruumiprogramm oli moodne, tehnilised seadmed uudsed.

1920.-30. aastail ehitati hulk tähelepanuväärseid avalikke hooneid. Insener Ferdinand Gustav Adoffi (1890-1938) projekteeritud Eesti esinduslikemaks peetud turuhoone (valmis 1928) ja turuplatsil asuv väikelinnale iseloomulik pangamaja (valmis 1933) on saanud tolle ajastu Rakvere ehituskunsti sümboleiks koos 1935-39 aastail Vabaduse tänavale kerkinud koolihoonega.

"Alar Kotli (1904-1963) projekteeritud gümnaasium on Eesti funktsionalistliku kooliarhitektuuri ilmekamaid näiteid oma põhjalikult viimistletud plaaniga. Siin asetsevad juba saal ja võimla eraldi, läbi on mõeldud ka klasside ja kabinettide sisseseade. Koolimaja mõjub ka nüüdisaegses linnapildis domineerivalt, ükski kaubanduskeskus ei suuda seda üle lüüa. Kuid kahjuks on hiljutise remondi käigus põhjendamatult välja vahetatud hoone palju olulisi detaile," kommenteerib arhitektuuriloolane Mart Kalm.

24. veebruaril 1940 avati pidulikult vanas mõisapargis asuv ja härrastemajast ümber ehitatud rahvamajaga liidetud Rakvere teater, milleks korraldati Rakvere Rahvamaja ja Hariduse Seltsi eestvõttel 1927. aastal arhitektuurikonkurss. I preemia pälvinud Johann Ostrati (1894-1979) projekti täiendas hiljem Tõnu Mihkelson (s 1887, surmaaeg teadmata).

Enne Teist maailmasõda pandi Rakveres suurt rõhku heakorrastusele nii südalinnas kui ka äärealadele kerkinud väikeelamurajoonides.

1944. aasta lahingute aegu sai linn jälle kannatada. Nõukogude-aastail ehitati Rakverre nagu ka teistesse Eesti väikelinnadesse nelja- ja viiekorruselisi paneelmaju. Alles nn fosforiidisõja aegu Rakvere ärkas.

"Sel ajal tuli mõte kesklinn, kus praegu on keskväljak, bussijaam ja promenaad, ümber kujundada. 1988. aastal korraldati esimene suurejooneline konkurss, kuid siis järgnes laulvale revolutsioonile pärisrevolutsioon ja linnaehituses ei toimunud aastaid mitte midagi," märgib eelmine Rakvere linnaarhitekt Oliver Alver.

Viimaste aastate linnalisest arengust tõstab Alver esile 2004. aastal uue näo saanud Rakvere keskväljakut (arhitektuuribüroo Kosmos 1998. aasta konkursi võidutöö alusel), samal aastal kerkinud spordihalli (arhitekt Andres Kask) ning 2006. aastal eragümnaasiumi ökoloogilise lahendusega (puitkarkass ja saviseinad, rohkelt liimpuitu ja murukatus) rõngakujuliselt ümber vana saarvahtra ehitatud algklasside hoonet (arhitektid Tauno Aadma ja Laur Pihel).

Fotod: Andras Kralla

Autor: Tiina Kolk