Stipp seob tudengid ettevõttega

Tallinna Tehnikaülikooli tudeng Anti Palmi on üks paljudest stipendiaatidest, kel on õnn saada ühe Eesti ettevõtte antavat stipendiumi.

Agarat noormeest toetab eelmisest aastast tee-ehitusfirma Baltifalt, kes kannab noormehe pangaarvele igakuiselt 2000 krooni.

Antud stipendiumit väljaandva Baltifalti juhatuse liikme Peeter Tamme kinnitusel on kõige olulisemaks stipi saamise kriteeriumiks ikkagi hinded ja kohustus hästi õppida.

Edukad akadeemilised tulemused on eeliseks ka firmasse tööle saamisel. Kõik eelmainitud nõuded on Anti Palmi praegu ka täitnud.

"Stipendiumide jagamise tingib ettevõtte vajadus kvaliteetse juhtimiskaadri järele. Oma osa on kindlasti ka soovil lihtsustada üliõpilaste hariduse omandamist," selgitab Peeter Tamm, miks nende ettevõte on otsustanud noori õppureid toetada.

"Pärast lõpetamist peaksin minema ettevõttesse tööle sama kauaks, kui stipendiumit saanud olen. Poolte kokkuleppel on võimalik sellest ka loobuda, kuid hetkel ei näe ma selleks vajadust," selgitab Anti Palmi.

Noormehe hinnangul oli suvine tööots Baltifaltis igati positiivne kogemus, mistõttu jätkab ta seal sügisest tööd ka õpingute kõrvalt.

Kandideerimisprotsess Baltifaltist stipendiumi saamiseks Anti arust midagi keerulist polnud. Lihtsalt tuli saata CV ja väljavõte juba läbitud ainete kohta ning loomulikult käia ettevõttes ka vestlusel. Noormehe meelest on aga hulgaliselt spetsiifilisemate nõudmiste ja tingimustega stipendiumikonkursse, kus kandideerimislävendi suudavad ületada üksnes priimused.

"Olen vaadanud kooli kodulehelt stipendiumide nimekirja. Mõne tingimused tunduvad minu jaoks väga ulmelised, kuna seal nõutakse keskmist hinnet üle 4," sõnab ta ning tõdeb seejärel, et on oma praeguse stipiga rahul.

Stipendiumi kui lisaraha taotlemise vajaduse tingib ka tõsiasi, et riiklik õppetoetus on Eestis püsinud juba viimased viis aastat 800 kroonil kuus. "Stipendiumidel pole midagi viga, need peavadki olema väljavalitutele. Aga see, et õppetoetus nii naeruväärselt väike on, vot see on patt, tõrvatilk tõrvatõrres," mainib Anti.

Rakverest pärit noormehe jaoks on tee-ettevõtte toetus oluline materiaalne abivahend.

"Stipendium on minu puhul kindlasti päästerõngas. Stipp pluss õppetoetus võimaldaksid ääri-veeri äraelamist, kuid põhimõtteliselt iseseisvat elu niimoodi majandada küll ei saa. Lisa teenimiseks tuleb kooli kõrvalt aega näpistada," tunnistab Anti tänapäeva tudengite peamist muret.

Ka Tartu Ülikooli tudeng Mario Saare, kes on läbinud edukalt kaks arvukate kandidaatidega stipendiumikonkurssi, on sama meelt, et pikka aega ei ole stipendiumiraha eest ära elada võimalik.

"Stipendiumid on enamasti suurusjärgus 10 000 kuni 20 000 krooni. Kindlasti on sellistest summadest abi igapäevaste või -kuiste kulude katmisel, kuid seda ainult lühiajaliselt," sõnab ülikoolilinnas tudeeriv Mario.

Ta leiab, et pigem võiks seda raha kasutada mõne suure asja tarbeks: reisimiseks, korraliku arvuti või uue külmkapi ostuks.

Nii Anti kui ka Mario tõdevad, et pole leidnud mingeid meeletult häid veebisaite, kust pakutavate stipendiumide kohta rohkem uurida saaks.

Enamus firmade ja fondide pakutavast toetuseteabest jõuab noorteni meilitsi või õppejõudude vahendusel.

Stipendiumid ei ole tudengile reaalne rahaline väljapääs. Õppetoetus, mida riik või ülikool ise väljastab, ei ole ka nii märkimisväärne, et kõik hädas olevad tudengid abi saaksid. Paraku on ka stipendiumite arv piiratud, mistõttu see ei sobi kõigile väljundiks.

Ühelt poolt soovivad üliõpilased lihtsustada enda tudengiaastaid, mistõttu kandideeritakse firmade antavatele stipendiumidele.

Teisalt nõuavad eraettevõtete jagatavad stipendiumid sidususlepinguid. Väga tihti ei taha aga osa tudengeid ennast nii varakult kindla ettevõttega siduda, mistõttu eelistavad nad tihtilugu fondide stippe.

Täppisteaduste tudengitel on rohkem võimalusi taotleda eraettevõtetelt stipendiume. Teistes valdkondades on rohkem riiklikke stipendiume.