Pangad ja Padar vastamisi

Tänavu septembris kihutas Eesti inflatsioon järele kümne aasta tagusele numbrile, ulatudes üle 7 protsendi, majapidamiskulude puhul lausa üle 16 protsendi piiri.

"Ma olen pettunud, et need numbrid nii suured on. Kõige tähtsam on, et me ei satuks spiraali, kus inflatsiooni tõttu tõstame hüppeliselt palkasid ja vastupidi," sõnas Hansapanga Grupi juht Erkki Raasuke.

Ta lisas, et mida pikemalt inflatsioon rallib ja näitajad halvenevad, seda valusam tuleb majanduse kukkumine. "Mida lähemal kraavi põhjale oled, seda järsemalt pead rooli keerama, et tee peale tagasi saada," tõi Raasuke võrdluse liiklusest.

Rahandusminister Ivari Padar nentis, et kõrge inflatsiooninumber teda rõõmsaks ei tee, ent kinnitas, et nii tema kui ka kogu valitsus on teinud kõik, et selle vastu võidelda ja riske maandada. "Kui me mõtleme, kust kogu tarbimispidu ja inflatsioon alguse on saanud, jõuame laenuralli ja pankade heitluseni turuosade pärast. Nüüd on kohatu vaadata minu kui tagasihoidliku Võrumaa mehe poole ja küsida, et Padar, mida sa teinud oled?" rääkis rahandusminister.

Padari sõnul on suurim puhver inflatsioonist tingitud riskide vastu objektiivne eelarve ning selle kavandatud ülejääk. Avaliku sektori palkade tõstmine on pälvinud palju kriitikat, ent Padari sõnul on just ennaktempos tõstetud palgad ja pensionid päästerõngaks, mis aitavad inimestel inflatsiooniga toime tulla. "Kui vaatame avaliku sektori järgmise aasta palgatõusu, siis see on üle kahe korra suurem praegusest inflatsioonist. Oleme elukallidusega arvestanud," toonitas Padar. Ta põhjendas kohati 30-40protsendilisi palgatõuse vajadusega teatud valdkonnad august välja tuua.

Ettevõtjana nägi A. Le Coq Tartu Õlletehase juht Tarmo Noop inflatsioonis suurimat ohtu ekspordisektorile. "Juba praegu on näha, et ekspordis allhangetele orienteeritud ettevõtjad on mahte vähendanud," märkis ta. Noop kritiseeris tugevalt valitsuse kergekäelisust avaliku sektori palkade tõstmisel. "Erasektor kannab ju palgasurvest tulenevat raskust ja kui valitsus annab signaale 20protsendiliseks palgatõusuks, on see meile raske hoop," rääkis õlletööstur.

Noobiga nõustus ka Raasuke, kelle sõnul tuleb käituda väga oskuslikult, et palgatõus avalikus ega erasektoris inflatsiooni survel kontrolli alt ei väljuks.

Läti inflatsiooni alandamise kava pole Eesti poliitikud seni tõsiselt võtnud. Ka praegu arvas Padar, et Lätiga ei anna meid võrreldagi. "Läti suurim mure on eelarve tasakaal, mis pole meie jaoks juba kuus aastat probleem olnud," sõnas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli majandusprofessor Jaak Leimann tõi aga Läti meile eeskujuks. "Eesti valitsusel peaks ikkagi olema pikaajaline euroga liitumise ja inflatsiooni alandamise kava," ütles professor ja lisas, et inflatsiooni ei tohiks võtta kui paratamatust.

"Inflatsioon on nagu vähkkasvaja, mis uuristab ühiskonda seestpoolt," nentis Leimann. Inflatsiooni jätkuv ülespoole kihutamine võib tema sõnul viia olukorrani, kus ühel päeval kroone eurodeks vahetades ei saa me vastu seda summat, mida näitab praegune kurss.

Kuigi inflatsioonitempo on praegu kiirem, kui me pikaajalises ettevaates normaalseks peame (3-4 protsenti aastas), ei eelda see muutust üksikisikute ega ärimeeste käitumises.

Riik saab inflatsiooni alanemist toetada eelkõige stabiilse makromajanduskeskkonna kaudu, et vältida kodumaiste tegurite liiga suurt mõju hinnatasemele. Oluline on hoida eelarve ülejääk järgmisel aastal vähemalt 2 protsendi tasemel SKPst.

Kiire hinnatõus on paratamatu veelgi kiiremini tõusvate palkade ja kõrge sisenõudluse taustal. Suurim oht on hinna-palga spiraali tekkimine. Enim mõjutab kõrge inflatsioon väiksema sissetulekuga inimesi, kellel tuleb tõenäoliselt piirata tarbimist mittehädavajalike kaupade osas.