Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eestit ähvardab tabada hüperinflatsioon
Septembris kerkisid kaupade ja teenuste hinnad võrreldes aastatagusega 7,2 protsenti. Nii kõrge oli tarbijahinnaindeks viimati 1998. aasta novembris. Eesti majandus läks tolles kvartalis 0,1 protsendi võrra miinusesse. Majanduslangus kestis toona kolm kvartalit.
Selles kvartalis taolist musta stsenaariumit ette näha ei ole, mistõttu inflatsiooninumber iseenesest ei olekski nii paha. Hirmuäratavaks teevad aga inflatsiooninumbri tulevikuväljavaated.
Kõik märgid näitavad, et järgnevatel kvartalitel võib meid ees oodata hüperinflatsioon, milleni jõudmisele aitavad kaasa nii riigisisesed kui ka rahvusvahelised protsessid.
Kui senini oli inflatsiooni suurimaks mootoriks majanduskasv, siis järgmisel aastal on nendeks Eesti ja Euroopa Liidu eelarved. Ametnike palkade tõusust on päris palju räägitud ning sellel pole tarvidust pikemalt peatuda.
Kummaline on, et need erakonnad, kes enne valimisi tampisid Keskerakonna valimisloosungit ametnike palgareformist nii sügavale maa sisse kui võimalik, viivad sedasama poliitikat ilma silmagi pilgutamata ise ellu.
Teiseks inflatsioonimootoriks on muidugi eurorahad Euroopa Liidust. Täna peaks kõigi eelduste kohaselt Euroopa Komisjon heaks kiitma kava, mille kohaselt eraldatakse Eestile järgneva seitsme aasta jooksul 53,3 miljardit krooni. See teeb aastas enam kui seitse miljardit krooni.
Tuletan meelde, et Hansapanga ülevõtmisel Swedbanki poolt tuli Eesti investoritele umbes 4,5 miljardit krooni, millest osa jäi esialgu hoiustele seisma.
Kohe pärast raha laekumist Hansapanga investorite arvetele hüppas aga Eesti majanduskasv kuuelt protsendilt kümnele.
Kuna meid ümbritsevate riikide majanduskasvud kiirenevad, on ka sealt tulenev hinnasurve suurem. Väga selgelt on seda näha toiduainete turul. Hiina, India, Venemaa ja teiste arenevate riikide ülikiire majanduskasvu tulemusena on sealne nõudlus toiduainete järele kasvanud.
Lisaks on nafta hinna pöörane kerkimine viimastel aastatel suurendanud biokütuse populaarsust ning seda kütuseliiki soosivad maksusoodustuste abil ka valitsused. Seega soodustavad riigid toidu põletamist mootorites.