Tagasivaade lapsepõlve

Nõukogude Eesti nostalgia on 2002. aastal Eesti Kunstiakadeemia graafilise disainerina lõpetanud kunstniku loomingus olnud läbiv teema juba paar aastat. Samanimelisi näitusi on ta varem New Yorgis korraldanud.

Usun, et Martin Saare tagasihoidlikes toonides maalid, mille pealkirjadki on tähenduslikud, näiteks "Esimene koolipäev", "Pingviini jäätis", "Rong", "TU 134A", "Start", "Finiš" jt tekitavad neis näitusekülastajais, kes on vähemalt kahekümne viie aastased, siirast äratundmisrõõmu.

Vaadates neid situatsioone, mida kunstnik kujutab, kerkivad vaatajagi silme ette samad lood oma elust. Kui tänapäeva teismelist ei kõneta "Esimene auto" niimoodi nagu varasemaid põlvkondi (sest nüüd võib iga koolipoiss endale auto soetada), siis nõukogudeaegsetele meenub kohe asjaolu, kuidas asutused autoostulube jagasid ja milline õnn oli selle saamine pärast aastate pikkust ootamist.

1980. aastal sündinud Martin Saare maaliseerias "Õnnelik lapsepõlv" kujutatud mündikoguja, jonnipunn, Rubiku kuubik ja teised tollase asise maailma näited iseloomustavad ilmekalt näituse pealkirjas viidatud kümnendile. Kunstnik on neid sümboleid maalinud lapseliku siiruse ja aususega, veidi naivistlikul moel. Teoste mahe violetne värvigamma ja õrn maalikeel annavad kogu ekspositsioonile pisut nukrameelse varjundi. Päris erksaid värvilaike näeme vaid Rubiku kuubikul ja teistel väikestel esememaalidel õnnelikust lapsepõlvest.

Martin Saare näitust külastades meenus mulle kunagine jutuajamine Debora Vaarandiga, kes rõhutas, et vaatamata rängale vaesusele, mida nende pere Esimese maailmasõja järel Saaremaal koges, oli tema lapsepõlv siiski õnnelik. Ka minu oma, kuigi ma kasvasin nõukogude ajal.

Soovitan kõigil, kes tahavad meeldivat näituseelamust ja tagasivaadet lapsepõlve kogeda, sammud ArtDepoose seada. Näitus kestab homseni.

Autor: Tiina Kolk