Suri Hiroshimale tuumapommi heitnud piloot

Tibbets ei soovinud matuseid ega hauakivi, uskudes, et see saaks tulevikus kohaks, kus tuumarelvade vastased oma proteste korraldama hakkavad.

Tibbetsi ajalooline missioon 6. augustil 1945 lõpetas sisuliselt Teise maailmasõja. Paar päeva hiljem heideti tuumapomm ka Nagasakile, misjärel jaapanlased mõne päeva pärast alistusid, kirjutas LiveScience.

Hiroshimale heidetud viie tonni raskune pomm nimega Väikemees tappis Hiroshimas hinnanguliselt 70 000 kuni 100 000 inimest

„Me pidime oma tunded alla suruma. Teadsime, et pomm tapab massiliselt inimesi vasakul ja paremal, kuid mind juhtis veendumus, et seeläbi teeme me edasisele tapmisele kiirema lõpu,” ütles Tibbets 2005. aastal antud intervjuus.

Tollal 30-aastane kolonel Tibbets ei ole kunagi väljendanud kahetsust. Tema sõnul oli tegemist patriootliku kohusega, mida tuli täita nii hästi kui võimalik.

„Ma pole uhke selle üle, et tapsin 80 000 inimest, kuid olen uhke selle üle, et sain mulle usaldatud ülesandega hakkama täpselt nii, nagu see mõeldud oli,” ütles ta 1975. aastal antud intervjuus. „Olukordi peab hindama õiges kontekstis. Me olime sõjas ning sõjas on kõik lubatud. Ma magan öösel rahulikult,” lisas ta.

Tibbets sündis 23 veebruaril 1915. aastal Illinoisi osariigis, lapsepõlve veetis aga peamiselt Miamis. Enne sõda õppis ta Cincinnati ülikooli meditsiinikoolis, kuid jättis õpingud pooleli ning astus 1937. aastal USA õhujõudude teenistusse.

Pärast sõda levisid visalt kuulujutud, et ta on läinud hulluks, end põhja joonud või sooritanud enesetapu, kuid tegelikult oli Tibbets hea tervise juures ning töötas õhujõududes kuni 1966. aastani. Erru minnes oli ta jõudnud brigaadikindrali auastmeni.

Tema roll pommitamises tõi talle aga kuulsuse, mis ei jätnud teda kuni elu lõpuni. 1976. aastal osales ta Texases Harlingenis lennuetenduses. Ta juhtis taas pommituslennukit B-29 Superfortress ning heitis sellelt aatompommi mulaaži, mis maha kukkudes tekitas seenekujulise pilve. See oli mõeldud naljana, kuid mitte kõik ei mõistnud seda nii.

Tibbetsi sõnul ei olnud etendus mõeldud kellegi solvamiseks, kuid jaapanlased olid mõistagi raevunud. USA valitsus vabandas hiljem intsidendi pärast.

Taas kaitses Tibbets pommitamist 1995. aastal, kui tekkis suur kära, sest tuumapommi heitnud lennukit sooviti välja panna näitusel. Teise maailmasõja veteranid koos Tibbetsiga väitsid, et viimasel ajal pööratakse liiga palju tähelepanu jaapanlaste kannatustele. Unustatakse täiesti nende brutaalsus enne sõda ning selle ajal ning tõsiasi, et Jaapan ründas esimesena Ameerika Ühendriike, mitte vastupidi. Näituse ärajäämist algsel kujul nimetas Tibbets „väga tõsiseks solvanguks”.

Hiljem lennukit küll demonstreeriti, kuid ilma algselt ettevalmistatud materjalide, kommentaaride ja analüüsita.

2005. aastal avaldas Tibbets soovi, et tema tuhk heidetaks La Manche’i väina, mille kohal talle sõja ajal lennata meeldis.