• OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • OMX Baltic0,04%302,27
  • OMX Riga0,05%893,37
  • OMX Tallinn0,14%2 069,46
  • OMX Vilnius0,3%1 201,12
  • S&P 5000,52%6 204,95
  • DOW 300,63%44 094,77
  • Nasdaq 0,47%20 369,73
  • FTSE 100−0,43%8 760,96
  • Nikkei 2250,84%40 487,39
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%92,17
  • 12.11.07, 09:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Palgipuudus jätab saeveskid kuivale

Okaspuupalgi hind on viimase paari aasta jooksul kerkinud vähemalt kaks korda ja tuleb Eesti saeveskitele praegu juba kallimalt kätte kui Soomes.
Suuremat sorti hinnatõus ähvardab järgmisel ja ülejärgmisel aastal, mil Venemaa töötlemata ümarpalgi väljaveotariifid pilvedesse tõstab, kirjutas Äripäev.
Puidutöömehed, kellele metsa ülestöötamine või palgist saematerjali lõikamine tähendab igapäevast tööd ja leiba, hindavad praegu valitsevat olukorda hullemaks kui kunagi varem. Ja prognoosid näitavad, et mure süveneb.
Kui aasta alguses võttis Venemaa ühe tm toorpalgi väljaveo eest neli eurot (62 kr) tollimaksu, siis 1. juulist tõusis see 10 euro (157 kr) tasemele. 2009. aastaks tõuseb tollimaks 50 euroni (785 kr). Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv ei hakka keerutama, vaid ütleb otse välja, et selline hind tähendab Venemaaga ümarpuidukaubanduse lõppemist.

Artikkel jätkub pärast reklaami

"Miks peaksime maksma makse Venemaal, kui oma metsade seisund mittemajandamise tõttu halveneb?" küsib Talijärv retooriliselt. "Eesti 1,1 miljonist hektarist erametsast on reaalses kasutuses vaid 367 000 hektarit," tõdeb ta.
Talijärv näeb metsasektoris üldise majanduslanguse leevendajat, aga seda vaid juhul, kui riik lahendab metsanduse arengut pärssivad küsimused - loob erametsa tasuvat majandamist võimaldava maksusüsteemi ning vähendab metsatöödega kaasnevat paberimäärimist.
Eesti saetööstuste traagika seisneb selles, et toodangu väljamüügihinda tõsta pole võimalik - ja kõige vähem ekspordil. Pigem prognoositakse Euroopas saematerjali hinnalangust. Jutt pole marginaalide vähenemisest, sest tootmisele tuleb hakata juba peale maksma.
Kasevineeri tootva UPM Kymmene Otepää juht Ando Jukk nendib, et mingi osa tööstustest peab tegevuse lõpetama või toorainet vahetama. Tema hinnangul tuleks palgitoorme asemel kasutusele võtta rohkem saematerjali või ettevõttele hoopis teine tegevus leida. Tulevikku näeb ta olevat suurtel ja efektiivselt töötavatel saematerjalitootjatel ning päris väikestel nišitootjatel, vahepealsed lauavabrikud vaevalt raskeid aegu üle elavad.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 16 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele