Palgipuudus jätab saeveskid kuivale

Suuremat sorti hinnatõus ähvardab järgmisel ja ülejärgmisel aastal, mil Venemaa töötlemata ümarpalgi väljaveotariifid pilvedesse tõstab, kirjutas Äripäev.

Puidutöömehed, kellele metsa ülestöötamine või palgist saematerjali lõikamine tähendab igapäevast tööd ja leiba, hindavad praegu valitsevat olukorda hullemaks kui kunagi varem. Ja prognoosid näitavad, et mure süveneb.

Kui aasta alguses võttis Venemaa ühe tm toorpalgi väljaveo eest neli eurot (62 kr) tollimaksu, siis 1. juulist tõusis see 10 euro (157 kr) tasemele. 2009. aastaks tõuseb tollimaks 50 euroni (785 kr). Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektor Andres Talijärv ei hakka keerutama, vaid ütleb otse välja, et selline hind tähendab Venemaaga ümarpuidukaubanduse lõppemist.

"Miks peaksime maksma makse Venemaal, kui oma metsade seisund mittemajandamise tõttu halveneb?" küsib Talijärv retooriliselt. "Eesti 1,1 miljonist hektarist erametsast on reaalses kasutuses vaid 367 000 hektarit," tõdeb ta.

Talijärv näeb metsasektoris üldise majanduslanguse leevendajat, aga seda vaid juhul, kui riik lahendab metsanduse arengut pärssivad küsimused - loob erametsa tasuvat majandamist võimaldava maksusüsteemi ning vähendab metsatöödega kaasnevat paberimäärimist.

Eesti saetööstuste traagika seisneb selles, et toodangu väljamüügihinda tõsta pole võimalik - ja kõige vähem ekspordil. Pigem prognoositakse Euroopas saematerjali hinnalangust. Jutt pole marginaalide vähenemisest, sest tootmisele tuleb hakata juba peale maksma.

Kasevineeri tootva UPM Kymmene Otepää juht Ando Jukk nendib, et mingi osa tööstustest peab tegevuse lõpetama või toorainet vahetama. Tema hinnangul tuleks palgitoorme asemel kasutusele võtta rohkem saematerjali või ettevõttele hoopis teine tegevus leida. Tulevikku näeb ta olevat suurtel ja efektiivselt töötavatel saematerjalitootjatel ning päris väikestel nišitootjatel, vahepealsed lauavabrikud vaevalt raskeid aegu üle elavad.