25. november 2007 kell 22:00

Millal saab rääkida riigihankest?

On levinud arusaam, et riigihankega on tegemist juhul, kui hankija (RHS tähenduses) ostab kaupu, teenuseid või muud seesugust summa eest, mis ületab seaduses sätestatud piirmäära. Näiteks arvatakse, et alles sellisel juhul, kui ministeerium ostaks 500 000 krooni eest kaustikuid ja vihikuid, oleks tegu riigihankega.

On tõsi, et suure tehingu puhul on tegemist riigihankega. Kuid väär on arvamus, et väike tehing ei ole riigihange. RHS N 2 lg 2 ütleb, et riigihangeteks käesoleva seaduse tähenduses on asjade ostmine, teenuste tellimine, ideekonkursside korraldamine, ehitustööde tellimine ja ehitustööde ning teenuste kontsessioonide andmine hankija poolt, samuti ehitustööde tellimine ehitustöö kontsessionääri poolt.

Seega on tegelikkuses riigihankega tegu igal juhul ja alati siis, kui hankija ostab kaupu, teenuseid jms, olenemata tehingu mahust.

Ilmselt tekkis nüüd küsimus, milleks siis on olulised seaduse poolt sätestatud piirmäärad. Kuigi RHSi üldpõhimõtete järgimine on hankijale kohustuslik iga tehingu puhul, on suuremateks hangeteks ette nähtud konkreetsed hankemenetlused täpsete ja rangete reeglitega.

Väiksemad hanked on vähem reguleeritud, kuid RHSi põhimõtted kehtivad nendelegi.

Autor: Jürgen Valter

Hetkel kuum