Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Krista Leppiko julgeb küsida
Te olete õppinud Eestis ja Norras. Kuidas kahe riigi õpet võrdlete?
Eestis õppisin EBSis töö kõrvalt. Õpe oli praktiline, kõike õpitut sain rakendada kohe ka töös. Norras õppisin huvitaval ajal, mil majandust hakkas raputama internet, mistõttu arvati, et kõik muutub. Tegin aastast ärijuhtimise magistrikraadi, õppimine oli kontsentreeritum.
Õppimine on tähtis, aga veelgi olulisem on, et Norrast sain kaasa teadmise, et kõik on võimalik. Kõik probleemid on lahendatavad. Koolist tuli julgus asju mitte teada ja küsida rumalaid küsimusi.
Kuidas Te välismaale tööle sattusite?
Pärast Norras õppimist tundsin, et enne Eestisse tagasi tulemist võiks saada kogemusi ka mujalt. Läksin tööle Rootsi internetifirmasse, edasi Hollandisse. Viimati enne Eestisse tagasi tulemist töötasin hollandi-inglise firma Amsterdami kontoris, kus olin vastutav teaduskirjanduse müügi eest Skandinaavias. Edasi tegin sama tööd Eesti kodukontorist.
Mitut keelt oskate?
Aktiivselt räägin kolme - eesti, inglise ja hollandi. Baastasemel oskan seitset või kaheksat.
Olen elanud paljudes riikides ja mulle hakkavad keeled kergelt külge. Mulle meeldivad keeled ning meeldib suhelda, tahan alati kohalikku keelt õppida.
Kas töökorraldust Eestis ja Skandinaavias saab võrrelda? Milline on erinevus?
Pigem on erinevus firmade, mitte maade vahel. Töökorraldus oleneb ettevõtte omanikust ja juhist, firma eesmärkidest, struktuurist ja kultuurist.
Kuidas Te Viasati sattusite? Kas kutsuti?
Lehekuulutuse peale. Ma ei ole ühtegi tööd saanud tutvuse kaudu. Mind tõmbas ettevõtte rahvusvaheline taust, aga samas see, et Viasat on suunatud eesti tarbijale. Ning et firma tegeleb meedia ja meelelahutusega.
Millised on Teie suurimad kordaminekud?
Kõige toredam on, kui oled suutnud inimestele, kellega koos töötad, luua tingimused, millistes töö läheb paremini. Või õpetada töökaaslastele mõni tööd lihtsustav trikk.
Parim on, kui näed tiimis, et inimesed saavad teha tööd mida nad tahavad ja see tuleb neil hästi välja.
Nii selles mõttes, et töö meeldib ning tegu on toreda kollektiiviga kui ka selles mõttes, et tööga luuakse maailma jaoks mingit väärtust.
Aga millised on olnud kõige raskemad otsused?
Kui pead inimestele andma negatiivset tagasisidet. Või tegema haiget tegevaid otsuseid.
Positiivne on tegevus, mis inimestele sära silmi toob ja negatiivne, kui pead ütlema või tegema midagi, mille tõttu sa tead, et sära silmist kaob või mis haiget teeb. Juhina kahjuks tuleb selliseid asju vahel teha.
Kas peate ennast autoritaarseks või demokraatlikuks juhiks?
Püüan olla demokraatlik. Arvan, et see tuleb mul enamasti välja. Aga mõnikord tuleb teha ka otsus ja öelda, et nii me teeme.
Kuidas Te käitute kui olete teinud vale otsuse?
Vigasid tuleb tunnistada ja nendest õppida. Kõigil juhtub. Kui ei juhtuks, ei õpikski midagi.
Kas juhiomadused peaksid olema kaasa sündinud või nad on õpitavad?
Arvan, et on õpitavad. Nii palju kui on erinevaid organisatsioone, on erinevaid juhte. Kõiki kaasa sündinud omadusi saab kasutada mingis organisatsioonis juht olles. Aga sa pead sinna sobima ja tahtma juhtida.
Millised on Teie tugevused juhina?
Püüan olla avatud, aus ja õiglane ning positiivne ja lahendusi otsiv. Tahan, et inimesed tunneksid, et olen valmis nendega igast probleemist rääkima ja samas nad võivad minu käest kõike küsida.
Millistest juhiomadustest tahaksite pigem lahti saada?
Kuna ma olen suhteliselt vähe Viasatis töötanud, siis ma tahan kõike teada ja õppida. Püüan minna sügavuti ning midagi ära teha. Aga peaksin rohkem delegeerima, kõike ei pea ise ära tegema, oma häid mõtteid võiksin lasta rohkem teistel teostada.
Kas Te valite ise töötajaid ja mille alusel valik toimub?
Loomulikult valin. Inimesel peab sära silmis olema. Kui on õige suhtumine ja tahtmine saab kõike tööks vajalikku õppida. Kui sära silmis pole, on seda raske sinna tuua.
Kas Te pole mõelnud oma ettevõtte rajamisele? Mis on takistanud seda tegemast?
Ikka olen. Otseselt rajamist takistanud pole miski, aga ma pole seda teinud, kuna praeguseni on olnud piisavalt õppimis- ja arenemisvõimalusi, mistõttu soov firmat luua pole olnud aktuaalne. Teeksin seda, kui enam rahuldavat rakendust ei leiaks.
Millises muus valdkonnas võiksite töötada?
Väga paljudes. Milles ma ennast ette ei kujuta, on rasketööstus või tootmine. Kujutan ennast ette valdkonnas, kus inimesed peavad tulemuseni jõudmiseks kasutama oma teadmisi ja tahtejõudu.
Te tegelete jooksmisega ja olete osalenud mitmel maratonil?
Kunagi ma arvasin, et mulle jooksmine üldse ei meeldi. Siis hakkasin natuke oma lõbuks jooksma ja hakkas meeldima. Leidsin omal käel treenimise graafiku ja tahtsin näha, kas õnnestub. Kui õnnestub esimene maraton ära joosta ja oled maitse suhu saanud, tekib tahtmine veel joosta. Alati tekib 30ndal kilomeetril tunne, et oli nüüd seda siis vaja, aga eks kõigil on seal raske.
Millega vabal ajal veel tegelete?
Meeldib midagi oma kätega teha. Meeldib ka sõpradega suhelda, kinos ja teatris käia.
Krista on energiline nagu tulesäde. Seltskonnas on ta käimalükkaja ja kaasakiskuja, kes suudab igasse inimesse või tegevusse energiat süstida. Ta on ääretult positiivne, ei virise kunagi.
Välismaal töötamine on Kristat muutnud küpsemaks ja tasakaalukamaks. Õpetanud paremat ajaplaneerimist.
Krista maratonidel osalemine on olnud üllatav. Samas näitab see tema tohutut tahtejõudu. Ja oskust teha pikaajalisi plaane ning paika panna vaheetappe.