20 huvitavat fakti lumest

Aga lumehelbed enamasti siiski ei ole sellised ilusad korrapärased moodustised, mille sarnaseid lapsed lasteaias välja lõikavad. Paljud kristallid on üksteise külge kleepunud ning reaalne lumehelves on enamasti kaugel täiuslikust kujust, kirjutas Discovermagazine.

Nii, nagu pole olemas kahte samasugust inimest, pole ka samasuguseid lumehelbeid. See on siiski tõsi vaid teatud mööndustega. Lumehelbed kasvavad ühe skeemi järgi – neil on täpselt samasugune kristallstruktuur ning väga paljud neist on üksteisele ülimalt sarnased.

Lume- ehk jääkristall võib olla oma paksusest kuni 50 korda laiem. Laboris saab küll kasvatada mitme sentimeetri paksusi jääkristalle, kuid looduslikud kristallid on enamasti palju õhemad kui paberileht.

Talisport muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Seda eriti mägistes piirkondades, kus on ka suurem oht laviini alla jääda. USAs tehtud statistika näitab, et laviiniohvrite arv on viimase viiekümne aastaga drastiliselt tõusnud. Eelmisel kümnendil kaotas laviinide tõttu USAs elu 270 inimest.

Laviinid on ohtlikud, kuid selle pärast ei pea siiski veel sosistama. Linnalegend räägib, et karjumine, hüüdmine ja joodeldamine võivad laviini esile kutsuda, kuid tegelikult on selleks siiski natuke rohkem vaja. Laviin esineb kumeratel mäenõlvadel ning seda soodustavateks asjaoludeks on sula ja paks lumikate.

USA üks lumerohkemaid piirkondi on Alaskas asuv Valdez, kuhu langeb keskmiselt üle kaheksa meetri lund aastas. Iroonilisel kombel sattus see valge piirkond ühe ajaloo suurima naftareostuse küüsi – 1989. aastal jooksis naftatankerilt Exxon Valdez merre kümneid miljoneid liitreid naftat. Tegemist on ühe 20. sajandi suurima inimtekkelise loodusõnnetusega.

Sellegipoolest kaob lumi Valdezis suveks. Nii ei ole see aga poolustel. Lõunapoolus pole püsivalt kaetud mitte ainult lume, vaid ka mitme kilomeetri paksuse jääkilbiga. Erinevalt Valdezist sajab seal aga lund väga vähe. Niiskusallikas ehk meri on kaugel, mistõttu on maapinnal olev lumi pinnatuisuga korduvalt ühest kohast teise lükatud.

Kõva ja tasane Antarktika lumepind peegeldab väga hästi helilaineid. Lõunamandril tööd teinud teadlased väidavad, et mõnikord võib inimese hääli kuulda lausa mitme kilomeetri kauguselt.

Ilmselt oled kuulnud legendi inuiitidest, kellel on lume kohta olemas sadu erinevaid sõnu. Seda juttu ei maksa väga tõsiselt võtta. Esiteks ei ole inuiitidel ehk eskimotel ühte keelt, vaid palju erinevaid murdeid ja seega ka sõnu, mida lume kohta kasutada. Eskimo murre yupik sisaldab answers.comi andmeil 24 erinevat sõna külmunud vee tähistamiseks. Tõenäoliselt on eesti keeles võimalik vähemalt sama palju vasteid välja mõtelda. Näiteks härmatis, jäide, jää, lumi, firn, räitsak, lumehelbed, lumekruubid, sõmerlumi, lobjakas, tuisk, sulalumi, tuhklumi, lörts, rahe, liustik, jäämägi, merejää, rüsijää, jääpurikas. Ilmselt on lugejail võimalik seda nimekirja lihtsasti pikendada.

Wilson Bentley hobiks oli lumehelveste pildistamine. Elu jooksul tegi ta jääkristallidest mikroskoobi külge ühendatud fotoaparaadiga tuhandeid fotosid. See harrastus tegi ta tuntuks ning teda hakati nimetama Wilson „Lumehelves” Bentley. Esimesed fotod lumehelvestest tegi ta 1885. aastal. Vaata ka Novaatoris ilmunud artiklit „Müstilised lumehelbed".

Liiga palju lund võib inimese hulluks ajada. Pibloktaq on Arktikas elavatel inimestel mõnikord esinev hüsteeriahoog, mille sümptomiteks on samade sõnade mõttetu korrutamine või näiteks alasti mööda lund ringi jooksmine. Ei tea, kas eestlastel esinev saunast lumme või jääauku hüppamine käib sama sündroomi alla.

Maa on teadlaste arvates samuti kunagi olnud hiiglaslik lumepall. Lumepall-Maa on hüpotees, mille kohaselt oli umbes 600 miljoni aasta eest esinenud jääaeg niivõrd ulatuslik, et pea kogu Maa oli lume ja jääga kaetud.