Pimemüük pani börsid ägama

Euroopa aktsialiikumisi kajastav Dow Jones Stoxx 600 prantsatas 5,6 protsenti, millest suurema väärtusvaringu põhjustas viimati Osama bin Laden 2001. aasta 11. septembril. Eilsega algas Euroopas ka nn karuturg, mis tähendab, et nimetatud indeks on tipust vähemalt viiendiku alla tulnud.

Hongkongi börsipeegli Hang Sengi väärtus kupatati 5,5 protsenti madalamaks, mis tähistab kuue aasta sügavaimat hüpet allapoole. Globaalne MSCI World indeks oli eile keskpäevaks taandunud 2,6 protsendi võrra.

"Ma pole nii hullu olukorda varem näinud," kommenteeris Nordea Asset Managementi fondihaldur Johan Stein.

"Finantssüsteemi tervis on kohutav ja mitte keegi ei tea, millal see lõpeb," viitas Stein viimastel kuudel maailma börse hüpitanud krediidikriisile.

Euroopa ettevõtete maksevõimetuse risk kargas eile rekordtasemele - turuosalised muretsevad, et krediidireitingute alandamised sunnivad võlakirjade väljaandjaid varasid müüma. Euroopa Keskpanga nõukogu liige Nout Wellink ütles, et regiooni majanduskasv võib aeglustuda rohkem, kui poliitikud on oodanud.

"See on börsikriis ja see süveneb, sest turg mõistab vähehaaval, et USA on võtnud ebameeldiva suuna," rääkis Bloombergile Inverseguros SVB analüüsiosakonna juht Alberto Roldan.

"Investorid usuvad, et valitsuste toetus krediiditurgudele ning sügavad intressimäärade alandamised ei suuda USAd majanduslangusest päästa," täpsustas ta.

USA aktsiad sooritasid eelmisel nädalal teravaima allahüppe alates 2002. aasta juulist, kui avaldati oodatust väiksem eluasemete ehitusmaht ning jaemüügi ja tööstusnäitajad toetasid USA majanduslanguse spekulatsioone. Standard & Poor 500 indeks sai läbi aegade nõrgima stardi, olles aasta algusest kukkunud juba pea kümnendiku. Eile olid USA börsid suletud.

"Turg hakkab viimaks mõistma, et võimalik majanduslangus tähendab ka teravat kokkutõmbumist kasumites," sõnas aga Royal London Asset Managementi analüütik Jane Coffey. Tema sõnul peavad esmalt toimuma agressiivsemad muutused majandusprognoosides ja alles seejärel võib loota, et investorid hakkavad oma raha taas börsidele suunama.

Valusaimat börsirihma saidki eile tunda just pangad - Aasia suurimaid panuseid USA rämpslaenudesse teinud Bank of China kukkus 4,7 protsenti. BNP Paribase analüütik Dorris Chen avaldas möödunud reedel, et pank võib neljanda kvartali kahjumisse kanda 17,5 miljardit jüaani ehk 26 miljardit Eesti krooni.

Cheni tööandja, Prantsusmaa suuruselt teise panga aktsia kaotas eile 9,9 protsenti oma turuväärtusest, Saksamaa suurima investeerimispanga ING Groepi väärtpaber odavnes aga 11 protsenti.

Šveitsi varahaldusfirma BrunnerInvesti juhi Erwin Brunneri hinnangul on tegemist paanikamüügiga. "Investorid lugesid nädalavahetusel ajalehti ja hakkasid müüma," selgitas Brunner. Kuumaks köetud turgudel ei suutnud neutraliteedipoliitikat ajada ka Rootsi ja teised Põhjamaad. Regiooni aktsialiikumisi ilmestav Dow Jones Nordic 30 indeksi väärtus virutati viie aasta jõulisima hoobiga tagasi 2006. aasta augustisse. Indeks kukkus 5,3 protsenti.

Viimase aja kiire langus on aktsia hinnad ajalukku vaadates juba odavaks muutnud - Dow Jones Stoxx 600 moodustavate ettevõtete väärtpaberid kauplevad keskmiselt 11-kordsetel kasumitel, see on vähemalt kuue aasta madalaim näitaja. MSCI Worldi indeksi 1953 liikme aktsiate hinna-kasumi suhe on aga 14,3 ehk sama madalal tasemel nagu viimati kümme aastat tagasi.

Tallinna börsiindeks OMXT kaotas eile oma väärtusest kolm protsenti.