Läänemere kuninga väärtpaber maksis eile pärast pea seitsmeprotsendilist hinnakärbet börsi sulgudes 12,83 krooni.
"Tallinki äri on suures osas hooajaline, mis tähendab, et ettevõte teenib enamiku oma kasumist aruandeaasta neljandas kvartalis ehk juunist augustini," kirjutas Hansabank Marketsi analüütik Sander Danil investoritele saadetud kiirkommentaaris.
"Võttes arvesse märke nafta hinnasurve leevenemisest ja langevast Euriborist, on Tallink aruandeaasta teiseks pooleks paremini positsioneeritud," seisis teates.
SEB Enskilda Balti aktsiaturgude divisjoni direktor Sten Sumberg ütles Bloombergile, et Tallinki äritegevuse kohal ripub eelkõige reisijate arvu vähenemise tõttu praegu mitu küsimärki.
"Me ei pruugi vastuseid enne teist poolaastat saada, mistõttu võib aktsia seniks surve alla jääda," rääkis Sumberg.
Laevahiiu finantsdirektori Janek Stalmeistri sõnul esimese kvartali tulemused üllatusi ei valmistanud ning olukorrast lähtuvalt võib nendega rahule jääda. Kasumit sikutasid alla nii kasvanud kütuse- kui ka intressikulu, samuti harjumist vajav uus broneerimissüsteem.
"Uue broneerimissüsteemi juurutamisest tulenevate mõjude vähenemine on selgesti tuntav juba praegu ja eeldades trendi jätkumist, ei oota selle negatiivse mõju pikaajalist püsimist," viitas Stalmeister olukorra paranemisele.
LHV Balti analüüsiosakonna juhi Erki Kerti sõnul jäi käive oodatule mõnevõrra alla.
"Laiemas plaanis see suurt üllatust siiski ei valmistanud, sest sellesisulisi vihjeid andsid selgelt ka varem avaldatud reisijatenumbrid," täpsustas ta ning lisas, et kasumi puhul oli puudujääk märkimisväärsem, sest administratiiv- ja intressikulud osutuseid oodatust suuremaks.
"Kokkuvõttes olid tulemused seega suhteliselt nõrgad," märkis Kert, kelle sõnul sõltuvad järgmiste kvartalite intressi- ja kütusekulu avaldatavad mõjud Tallinki tulemustele juba konkreetselt kütusehindade trendist maailmaturul ning intressimäärade muutusest eurotsoonis.
"Mõnevõrra võib kütusehindade kõikumise mõju vähendada see, et Tallink lisas piletihindadele nn kütuselisa, mis aitab kulusid mingil määral kompenseerida," täheldas Kert. Ka LHV Balti analüüsiosakonna juht osutas Tallinki majandusaasta neljanda kvartali olulisusele.
Hoolimata analüütikutele mõningase pettumuse valmistanud tulemustest jättis laevakompanii oma aastaprognoosi muutmata.
Aktsiale antud ostusoovituse säilitas ka Danil, kes peab Tallinki väärtpaberi õiglaseks hinnaks 23,5 krooni.
Kert ei osanud veel öelda, kas LHV oma prognoosides muudatusi teeb, praegu on nende antud soovitus "neutraalne".
Tallinki riskide juhtimise poliitika näeb ette ka intressiriskide maandamise. Kasutame selleks mitmeid finantsinstrumente ja derivatiive.
Eelmisel majandusaastal maksime laene tagasi 1,6 miljardi krooni eest. Kuigi vahepeal on liinile tulnud uus laev ja ettevõtte varade maht on suurenenud, on laenukoormus samal ajal vähenenud. Selle majandusaasta esimeses kvartalis kulus investeeringuteks 445 miljonit ja laenude tasumiseks enam kui 420 miljonit krooni.
Uued laevad rahastatakse traditsiooniliselt ca 20 protsendi ulatuses omavahenditest ja 80 protsenti laenudest. Kvartali lõpuks olime ehitatavate laevade eest maksnud omafinantseerimise osana rohkem kui 1,1 miljardit krooni. Laenud makstakse välja laevade valmimisel.
Seotud lood
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.