Murdekeele kursus Ugalas

Ugala kavas olev soome kirjamehe Jussi Kylätasku külasaaga "Runar ja Kyllikki" on kui hästi kokkukõlava koori laul säravate soolonumbritega. Kahjuks on keelelise ettevalmistuseta vaatajal aga kohati tõesti raske murdekeelset teksti kinni püüda.

Õnneks muidugi on tegelaste hulgas ka n-ö kirjakeelt kõnelevaid kujusid ning murdekeelsest tekstist arusaamisega ei ole raskusi kõigi puhul. Arusaadav on ka see, miks Lõuna-Eesti murret rääkida murtakse: tuntav erinevus kirjakeelest aitab paremini luua pilti kaugest kolkakülast, kus näidendi tegevus toimub. Ka jäme huumor ja kasutatavad kujundid mõjuvad mahlakamana, kui neid lausuda murdekeeles. Ei oskakski esimese hooga pakkuda kirjakeelset vastet näiteks ütlusele, mis näidendis kõlab (plaanimatu) raseduse kohta umbes nii: "Sängü uss om siespoolt purenu."

Aga tunnistama peab, et kuigi oman kokkupuudet Lõuna-Eesti murretega ja arvan end sellest üsna hästi arusaavat, läks mõne näitleja puhul osa tekstist ikkagi kaotsi. Ilmselt ei tunne kõik end võõras keeles mängides ühtviisi vabalt ning tekkiv kramp muudabki teksti raskemini arusaadavaks. Samas kiitsid näiteks tuttavad, kes Lõuna-Eesti murretest midagi ei tea, Luule Komissarovit, kelle murdekeelne tekst oli igati arusaadav. Boonusena nauditavale osatäitmisele.

Kui põgusalt näitlejatel peatuda, siis keelevõõra vaataja õnneks ei läinud palju kaotsi ka nimiosaliste Karol Kuntseli ja Kadri Lepa tekstist. Nauditav oli ka Heikki Härkälät kehastanud Andres Tabuni mäng. Tegelikult peaks siinkohal üles lugema vist kõik 16 osatäitjat, sest suurematest ja väiksematest rollidest moodustub kokku ilus ansambel. Või tuleks nii suure hulga tegelaste puhul rääkida juba koorist?

Igatahes ei maksaks vaatajal lasta end heidutada žanrimääratlusest "külasaaga". Kolkakülla paigutatud tegevus peegeldab palju laiemaid protsesse ja seal pole linnainimesele midagi võõrast.

Ka ei maksa lasta end eksitada sellest, et loo aluseks on kaks 50 aasta tagust ja seni lõpliku lahenduseta tõestisündinud mõrvalugu, millest on Soomes üldsuse teadvusse kinnistunud Runari ja Kyllikki nimed.

Autor: Ülle Hallik