Eelmisel nädalal Hispaanias toimunud mobiilimaailma aasta tähtsündmusel Barcelona mobiilimessil torkas silma asukohapõhiste teenuste pakkujate suur hulk. '
GPSiga telefon viib kasutaja sihtkohta, olgu selleks pangakontor, restoran või bensiinijaam. Ekraanile kuvatakse kolmemõõtmeline linna kaart, vaadata ja suurendada võib ka satelliitfotot.
Kui seni on mitmed telefonifirmad lisanud oma mobiilidele juurde GPSi, siis nüüd on vastusammu astunud ka positsioneerimisseadmete tootjad. Nii tutvustas seni GPSide loojana tuntud Garmin oma Nüvifone'i ehk helistavat GPSi.
Tõsi, see puutetundliku värviekraaniga neljasageduslik GPS-mobiil tuleb müüki kõige varem tänavu kolmandas kvartalis.
Enamikku uusi seadmeid sai Barcelonas vabalt näppida, ent Nüvifone'i prototüüp asus klaasi taga ning näitas kogu aeg sama ekraanipilti.
Navigatsioonitarkvara ja GPS muutub üha enam standardiks ka odavamates mobiilides, mistõttu saavad lisatõuke positsioneerimisega seotud teenused, võtab oma messimuljed kokku Margus Hunt võrguseadmeid tootvast Nokia Siemens Networksist.
Ühe sellega seotud teenusena nimetab ta mobiili kaudu tehtavat reklaami. "Maailmas on 2,7 miljardit mobiiltelefoni, 1,5 miljardit televiisorit ja 1,1 miljardit internetiühendust. Seega on mobiiltelefon vaieldamatult kõige suurema potentsiaaliga reklaamikanal," kinnitab Hunt.
Eesti sidefirma Bravocom juhi Peep Põldsammi sõnul on seni peamiselt Mac-arvutite ja iPodi muusikamängijate tootjana tuntud Apple'i mullune tulek mobiiliturule seda korralikult ärritanud.
Barcelonas kumas paljude tegijate uutest mobiilidest soov hakata iPhone'iga võistlema, kinnitab ta ja nimetab SonyEricssoni Xperia X1, Nokia N96 ning LG Pradat.
"See näitab nutitelefonide turusegmendi palju suuremat potentsiaali, kui ilmselt enamik oodata julges," sõnab Põldsamm.
Samuti olid paljudel firmadel väljas telepilti näitavad mobiilid, mõni neist küll sarnaselt Garmini GPS-telefonile veel paksu klaasi taga. Liikuv pilt mobiilis ongi Põldsammi ütlusel üks tuleviku märksõnu. Paljud seni SMSi-kesksed teenused on juurde saanud ning saamas videol põhinevaid väljundeid ja sisendeid.
"Operaatoritele see muidugi meeldib, sest miks muidu lairibavõrku ehitada," viitab Põldsamm kiire internetiühenduse rakendustele.
Mobiilside kolmas põlvkond 3G on Eestis suhteliselt lapsekingades, ent Barcelonas tutvustati juba 4G prototüüpe. Tõsi, 4G-seadmed võiks valmis saada alles 2010. aastal.
Suurt üllatust Barcelona messil seda külastanud eestlaste sõnul silma ei hakanud. Minu meelest on tähtsam see, et millest räägiti aasta-kaks tagasi slaididel, on nüüd teoks saamas, lisab Margus Hunt ning viitab 3G-teenustele ja mobiilse andmeside tohutule kasvule.
E-Eesti asemel võiks varsti rääkida u-Eestist, usub Elisa Eesti juhatuse liige Andrus Hiiepuu.
Kui e-täht viitab e-teenustele, siis uuemaks trendiks olev u-täht teenuste senisest veelgi laiemale levikule - inglisekeelset sõna ubiquitous võiks eesti keelde tõlkida kui "kõikjalolev". Hiiepuu sõnul on mobiilsidelahendused laienemas kõikidele elualadele, sealhulgas tervishoidu, haridusse ja energiamajandusse.
Tema kinnitusel on jätkuvalt esirinnas Jaapan. "Kui meie räägime e-Eestist, siis Jaapan räägib u-Jaapanist," lisab Hiiepuu.
Läti ja Leedu ettevõtted olid mobiilimessil esindatud, ent ühtegi Eesti firmat sellele valdkonna tähtsaimale näitusele ei jõudnud.
Peep Põldsamm Bravocomist toob välja väikselt mõtlemise ning suure visiooni ja riskikapitali puudumise. "Kes või mis võinuks messil olla - ei oskagi öelda. Maailma suurt Skype'i isegi ei olnud esindatud. Kummaline," sõnab ta.
Asukohapõhiste teenustega tegeleva OÜ Nutiteq omaniku Jaak Laineste sõnul jääb Barcelona mobiilimessil osalemine kulude taha. "Eesti mobiilivaldkonna ettevõtteid ei saakski piisavalt kokku, koos lätlaste-leedukatega küll," pooldab ka ise messi külastanud Laineste Baltimaade ühisstendi.
Eesti ettevõtetele Barcelonas kontakte otsinud Tartu teaduspargi arendusdirektori Sven Illingu sõnul sobib mobiilimess suhete loomiseks. Seal on võimalik nööbist kinni võtta kas või Nokia juhil Olli-Pekka Kallasvuol, märgib ta.
Seotud lood
Eesti heaolu kasvu takistab vohav bürokraatia, napp ambitsioon ning ohjeldamatult paisunud riigi kulutused – nii arvavad 5. märtsil toimuval majanduskonverentsil
“Tuulelohe lend 2025” esinevad tippjuhid ja ettevõtjad.