Narva linnas on elamistingimused paranenud, palju rajatakse uusi korterelamuarendusi ning suureneb vajadus kvaliteetsete äripindade järele.
Linna odavamad korterid asuvad vähemhinnatud piirkondade nn hruštšovka-tüüpi korterelamutes, kus hinnad on vahemikus 7000-10 000 krooni ruutmeetri kohta.
Kõrgemalt väärtustatakse kesklinna kortereid ning 5- ja 9korruselistes paneelmajades paiknevaid kortereid.
Nende ruutmeetrihinnad ulatuvad 13 000 kroonini. Stalini-aegsetes kortermajades kesklinnas ja Pimeaias (Narva vanalinnas) on hinnatase kuni 19 000 kr/m2.
Korterite hinnad on jäänud suhteliselt stabiilseks, kuid kuna pakkumine on suur, on jätkuvalt oodata ka hindade korrigeerumist.
Narva linnas leidub rohkem müügisolevaid kui väljaüüritavaid äripindu, kliendid tunnevad aga suuremat huvi kesklinnas või selle vahetus läheduses asuvate esimeste korruste äripindade üürimise vastu.
Ostuhuvi on tagasihoidlikum, kuna müügihinnad on suhteliselt kõrged. Büroopindade üürihinnad on vahemikus 80-180 krooni ruutmeetri kohta kuus.
Narva elamispindade turg liigub aeglaselt, kuid stabiilselt ülespoole. Ehitatakse uusi kortermaju ning renoveeritakse vanu, mis parandab linna üldpilti ja elukeskkonda.
Hinnatõus on pidurdunud, asendudes tingimise ja hindade diferentseerumisega. Nõudlus kvaliteetsete äripindade üürimise järele ületab pakkumise.
Kruntide ja eramutega tehakse Narvas vähe tehinguid, elamukruntidega ei tehtud viimases kvartalis ühtki tehingut. Heas korras eramute tehinguhinnad on vahemikus 1-3 mln krooni, kuid tehinguid on tehtud vähe ning müügisolevate eramute hinnad on kõrged.
Seotud lood
Maailmamajanduse jõujooned on kiiresti muutumas – seda tõestab BRICSi ja lääneriikide majanduste mahu pikajaaline võrdlus. Tektoonilised muutused globaalses majanduses toovad arvatavasti kaasa ka suured muutused geopoliitikas ja maailma finantskorras.