• OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,59%38 175,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • OMX Baltic0,14%300,36
  • OMX Riga0,97%888,53
  • OMX Tallinn0,1%2 058,29
  • OMX Vilnius0,34%1 198,02
  • S&P 500−0,22%5 967,84
  • DOW 300,08%42 206,82
  • Nasdaq −0,51%19 447,41
  • FTSE 100−0,2%8 774,65
  • Nikkei 225−0,59%38 175,63
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,3
  • 26.02.08, 11:54
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

GILD: riigi portfellide avalikustamine aitaks maksumaksjal asja kontrollida

GILD Bankersi privaatpanganduse juht Martin Hendre ütles, et riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks.
„Riigireservide puhul oleks ühelt poolt avalikkuse huvides, kui investeerimisportfelli instrumentide nimistu vähemalt kord pool-aastas või aastas avaldataks,“ kommenteeris Hendre töötukassa tehingute mitteavalikustamist.
Ta rääkis, et see täidaks peale investeerimisprofessionaalide poolse huvi rahuldamise ka teatavat maksumaksja poolset kontrollfunktsiooni, et vahendite investeerimistegevus tõepoolest vastab avalikult välja öeldud investeerimispoliitikale ja riskilimiitidele ning ei ole motiveeritud muudest faktoritest peale investeeringutele tootluse tagamise.
„Teiselt poolt, laiemalt vaadates ei ole paljud riiklikud investeerimisfondid (sovereign wealth funds) ka mujal kuigi läbipaistvad ja ei näe sugugi kohustust oma investeeringute nimekirju avalikustada,“ ütles Hendre ning lisas, et seoses hiljuti läänemaailma raputanud pangandussektori kriisiga on teema uuesti teravalt üles kerkinud - täpsemalt seoses Aasia ja Araabia riikide riiklike fondide poolt tehtud investeeringutega Lääne pankade aktsiatesse.

Artikkel jätkub pärast reklaami

„Muuhulgas on debatiteemaks fondide investeerimistegevuse läbipaistvus - vähemalt osade riikide fondide puhul tugeva kahtluse alla seatud nende fondide apoliitilisus investeerimisotsuste tegemisel,“ rääkis privaatpanganduse juht.
„Üldiselt aga tuleb eraldada suletud institutsionaalsele investeerimisportfellile kohandatavaid nõudeid info avalikustamisel näiteks avalikele investeerimisfondidele rakenduvast. Viimaste puhul on tegemist laiale investorbaasile müüdavate finantstoodetega, millede puhul portfelli avaldamine vähemalt kord kuus on investori piisava informeerituse (nimetagem seda "tarbijakaitseks") tagamiseks hädavajalik ja samuti seadusega reguleeritud,“ rääkis Hendre.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 25 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele