Uutele jahtidele napib Eesti väikesadamates kohti

"Osaliselt on see tõsi, et sadamakohti on puudu," ütles Balti Merekaatrite ASi nõukogu esimees Viktor Siilats. "Kuid selles on süüdi Eesti sadamaseadus ning majandusministeeriumi ja veeteede ameti vastutegutsemine," lisas ta.

Siilats rääkis, et olemasolevates sadamates on kohti, mida saaks juurde tekitada, kuid nii bürokraatlikult kui ka finantsiliselt on see raskendatud. "Seda kummalisem on Haapsalu linnavalitsuse salajane otsus vähendada sadamakohti 30 võrra," ütles ta.

Pirita TOPi juhataja Urmas Lind ütles, et mullu laiendati sadamat purjetamishooaja algul 25 koha võrra poikohtade arvel ja sadama täiendav arendus oleks äärmisel vajalik.

"Tavapäraselt tekib iga navigatsiooniperioodi alguses kohtade puudujääk ning püüame loovalt tegutseda, et lahendusi pakkuda. 2008. aastal tekib võimalus lisakohtadele kunagise väliskülaliste sadama arvel," rääkis Lind. "Nendele mõeldud kohtade arv väheneb 70-lt 32-le, neid saame pakkuda kohalikele klientidele."

"Arvestades TOPi sadama vanust, on selle tehniline seisukord väga kehv," ütles Lind, märkides, et sadama ressursid on ammendatud. "Täiendav arendus oleks äärmiselt vajalik, mis eeldaks sadama täielikku ümberehitust, olemasolevad betoonkaid tuleks asendada ujuvkaidega," lisas Lind.

"Eelmine aasta oli ostmise tippaeg, kuid kellel on huvi, ostab ka praegu," ütles veesõidukeid müüva firma Baltic Boat Centeri müügijuht Rene Abner.

Saaremaa jahtide ja kaatrite tootja Luksusjahi nõukogu liige Lennart Kallin ütles, et firma tootmismaht jätkab kasvu. "Tellimuste arv on juba selleks aastaks täis," kommenteeris Kallin jahtide populaarsust. "Seitsme-kaheksa aasta jooksul on firma kasvanud aastas 30 protsenti ning kasv jätkub," märkis ta.

"Ostjatel aitame sadamakoha hankida, väga lihtne see siiski pole," kommenteeris Abner kaikohtade nappust ning lisas, et sadamakohtade nappus mõjutab vähesel määral veesõiduki ostmisest loobumist.

Loomulikult pooldab riik väikesadamate arengut ja laienemist.

Sel kuul avas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus väikesadamate toetusprogrammi, mille kogumaht on 30 miljonit krooni. Igal huvilisel on võimalus saada ühe sadama kohta kuni 3 miljonit krooni toetusraha, kui omalt poolt leitakse sadama rajamiseks või arendamiseks samaväärne rahasumma. Koos riigi toetusega investeeritav 60 miljonit krooni võimaldab korda teha mitu olemasolevaid ja rajada täiesti uusi väikesadamaid. Kui see toetusprogramm leiab aktiivset rakendust, saab sellele planeerida ka jätku.