Elo Odres • 4. märts 2008
Jaga lugu:

Oriendi rõõmsameelne saadik Tiina Jokinen

Enne Tiinaga kohtumist vaatan igaks juhuks üle budismi põhimõtted. "Kired põhjustavad kannatusi. Kaotades himud ja ihad, kaovad ka kired ja kannatused." Huvitav - niipalju, kui ma Tiinat tean, ei jää temast küll muljet, et ta oleks vabanenud himudest ja ihadest. Vastupidi, Tiina tundub läbinisti rõõmsameelne ja vägagi kirglik.

Tiina Kadrioru veerel asuva kortermaja trepikotta sisenedes tõmban ninaga õhku: kas on juba viirukilõhna tunda? Nii me oleme oma eelarvamuste kütkes, mis seal salata. Tiina kodu on armas ja soe ning hoolikalt vaadates leiab paar kullatud kuju sealt tõesti, aga vihjed perenaise idamaa-armastusele sobituvad maitsekalt ülejäänud interjööri.

Tiina naerab, et ta ei ole tegelikult nii religioosne inimene, et budism on ainus usk, mis talle sobib. Kui seda usuks üldse saab nimetada, sest jumalaid, kes uskumist nõuaksid, budismis ei ole.

Tiina kasvas üles religioossete vaidluste saatel. Tema vanaisa oli metodisti jutlustaja, kelle usuhardust jagas ka abikaasa, Tiina vanaema. Nende poeg, Tiina isa, õppis ülikoolis loodusteadusi ja oli ateist. Seetõttu vaieldi peres sageli usuteemadel. "Isa ohkas vahel: kui ma üldse mingi usu peaks kunagi valima, siis oleks see budism," mäletab Tiina.

Isa ütlemine tekitas tüdrukus huvi, mis see budism siis on? Isa võttis Tiinat kaasa oma uurimisreisidele Kesk-Aasia liiduvabariikidesse. Sealt sai alguse tüdruku huvi selle maailmanurga vastu. Kuigi nii budismile kui ka idamaa-huvile pani aluse Tiina isa, kinnitab naine, et need kaks armastust tema elus lähtuvad eri allikaist ega ole omavahel seotud. "Ega ma ei ole siiani eriti religioosne inimene," ütleb Tiina. "Väga religioossed inimesed on enamasti seesmiselt nõrgad, kes komistavad esimese ettejuhtuva koguduse otsa. Minu huvi budismi vastu tekkis järk-järgult."

Hinduism kaks aastat Indias elanud Tiinat ei tõmba. "Seal on väga palju jumalaid, minul pole vaja kedagi kummardada." Siinse maailmanurga kolm suurt usku - judaism, kristlus ja islam - on aga ühe isa, Aabrami, kolm poega, kes omavahelist sugulust kuidagi tunnistada ei taha.

Indiasse sattus Tiina koos abikaasa Matti Jokineniga, kellele Rootsi lennufirma SAS seal tööd pakkus. Ka Tiina töötas Delhis SASis lennujaama ülema ja müügijuhina. Kuigi ettepanek tehti Mattile, sattus sellest suuremasse vaimustusse hoopis Tiina. "Mattile oli see pigem karistus, tema on meil frankofiil," naerab Tiina.

Kindlasti ei saa väita, et need paar India-aastat tegidki Tiinast budisti ja idamaade austaja. "Elu Indias kohapeal ilmselt kiirendas neid protsesse, aga sinnapoole teel olin ma ikka juba varem," kinnitab Tiina. "Budismi vastu tundsin ma huvi juba kooliajal." Delhis kohanes Tiina kiiresti. Peagi öeldi talle juba, et ta on rohkem hindu kui kohalikud ise. "Ma hilinesin igale poole ja armastasin juveele," selgitab Tiina naerdes.

SASis töötatud aastatele tagasi vaadates nendib Tiina, et see oli üks kahest suurest kannapöördest tema elus. Pärast inglise filoloogia lõpetamist töötas naine aastaid välissuhete alal. Kui ta siis 1989. aastal SASi tööle läks, polnud varasemate kogemuste ja ülikoolis õpituga midagi peale hakata. Tagantjärele nimetab Tiina aastaid Rootsi lennufirmas oma elu kõige ebaloomingulisemaks perioodiks. Samas õppis ta seal ka distsipliini ja administreerimist, mis nüüd oma firmat juhtides ära kulub.

Teine suur kannapööre oli eraettevõtjaks hakkamine. Viis aastat tagasi lahkus Tiina K-Reisibüroo palgalt, et täielikult pühenduda heliloojast kaaslase Peeter Vähi rajatud muusikafirmale ERP Music. Kannapööre oli see lausa kahel viisil: esiteks vahetas naine palgatöötaja vastutusevaba elu eraettevõtja riskide vastu, teiseks töö muusikavaldkonnas, millega tal varem mingit ametialast suhet polnud.

"Eks see nõudis meilt Peetriga mõlemalt natuke julgust oma senistelt ametikohtadelt ära tulla ja pühenduda ainult ERPile," tunnistab Tiina. "Peeter oli julgem ja lahkus Eesti Kontserdist varem, mina kõhklesin päris kaua ja teenisin mõnda aega ka kahte jumalat."

Pole mingi saladus, et Tiina ja Peeter on juba aastaid paar nii elus kui ka tööalaselt. Seepärast kasutan Tiina mineviku kohta pärides Matti kohta sõna "eksabikaasa" ja Tiinal tuleb mind parandada. "Peetriga me määratleme end eelkõige kui ERPi," selgitab naine. "Olen praegugi abielus Jokineniga. Ma olen evolutsionäär, mitte revolutsionäär. Minu perekonnaseisu on keeruline määratleda. Ja kas peabki, kui kõik asjaosalised on sellise määratlematusega rahul?"

Matti Jokinen elab pere maakodus Saaremaal ja kantseldab seal Tiina koeri. "Mul on tõesti paar eksabikaasat ka ja ma saan nende kõigiga hästi läbi," kinnitab Tiina. "Ma olen olnud kolm korda abielus. Ega ma selle üle uhke ei ole, aga kui elu on nii läinud, pole ka midagi häbeneda."

Tiina ütleb, et Peetriga moodustavad nad ERPi eesotsas teineteist täiendava tandemi: "Minult on administratiivne andekus, Peetrilt loomingulisus." Ida-reisidel teevad nad koostöös isegi reisikirju - Tiina kirjutab, Peeter pildistab fotod juurde.

ERP Musicust on nüüdseks välja kasvanud veel ka reisifirma ERP Extra, mis sai ellu kutsutud emafirma artistide reiside korraldamiseks. "Miks ma peaks selle eest näiteks Estravelile maksma?" küsib aastaid reisibüroos töötanud Tiina. Nüüdseks on Extral muusikute seas nii hea maine, et selle teenuseid kasutatakse ka siis, kui ei sõidetagi parajasti ERP Musicu all kontserti andma.

ERP Musicu kaubamärgid on Oriendi festival ja klassikalise muusika festival Klaaspärlimäng. Eestis toimub Oriendi festival üle aasta, Lätis, Soomes ja Rootsis väiksemalt, aga igal aastal. Esinejate pakett on eri riikides enam-vähem sama, erinevad kohapealsed korraldustiimid. "Õigete inimeste leidmisse me investeerime kõvasti," toob Tiina välja ERP Musicu prioriteedi. "Kui tahta, et asjal oleks oma positiivne imago, tuleb rohkem vaeva näha."

Ida muusikat kuulas Tiina juba enne Peeter Vähiga kohtumist. Oriendi festivali korraldamisel on Tiinal Peetriga võrdne sõnaõigus ka artistide valiku osas. Lääne klassikat esitlev Klaaspärlimäng eeldab akadeemilist muusikaharidust ja selle loomingulisest poolest hoiab Tiina oma nina eemal. "Ma võin ju vahel ideid pakkuda, samamoodi nagu Peeter avaldab arvamust eelarve osas," täpsustab naine. "Aga Klaaspärlimängu ma poleks võimeline üksi korraldama."

Eelmisel aastal oli Tiina neli kuud Eestist ära. Reis Siiditeel läbi India, Pakistani, Afganistani ja Iraani Türki, teel, mida mööda Marco Polo aegadel Vahemeremaade kaupmehed vedasid Indiast siidi Euroopasse, oli naise ammune unistus. Nüüd uurib Tiina materjale Liibüa kohta, mis on tema järgmine reisisiht. Kui Tiina räägib reisile minekust, peab ta silmas paar korda aastas oriendi maades käimist. Euroopas ta lõbureisidel ei käi, sest tööreise on sinna liigagi palju.

Professionaalse reisikorraldajana valmistab Tiina ka oma reisid põhjalikult ette. Kuhugi minnes üritab ta selle koha enda jaoks võimalikult igakülgselt ammendada. "Võtan profi teejuhi, viin end kurssi kohalike artistidega ja teejuht peab olema võimeline viima mind kontakti ka kohalike kultuuriinimestega, pluss vaatamisväärsused," loetleb Tiina. "Üritan alati oma reisidel minna süvitsi, kujundada sellest maast oma arvamus ja siis seda ka siin levitada."

Suures osas Tiina armastatud oriendist on valitsevaks usuks islam. "Lääs on teinud islamile kohutaval kombel liiga," arvab Tiina. "Näiteks müüt sellest, et idas on naised surutud. Vaatame õige, palju seal on naissoost riigijuhte ja ärinaisi. Samamoodi on Lääne ärinaistele sisendatud, et nad ei ole surutud. Aga kui vaatame naistippjuhtide hulka või palgastatistikat, on pilt hoopis teine. Naisettevõtja peab rügama ja tõestama end palju rohkem kui mees. Kui mees eksib, öeldakse, et kõik ju eksivad. Kui naine eksib, öeldakse, et ega naiselt saagi ju midagi oodata."

Ajal kui Tiina ja Peeter kuude kaupa kusagil vanal kaubateel ringi seiklevad, peab ERP Music omaniketa toime tulema. Tiina kinnitab, et nende pooleaastase äraoleku ajal ei jäänud firmas midagi tegemata. "Oma reisid olen teinud võimalikuks juba aastaid tagasi heade kolleegide valikuga," sõnab Tiina. Ta ei salli, kui keegi tema selja taga tema tehtud tööd kontrollib. Seetõttu eelistab ta juhi ja omanikuna lasta alluvatel võimalikult palju ise otsustada ja teha.

Tänapäeval on tehnilised võimalused sellised, et kui Tiina tahaks, võiks ta tööasju ka kusagilt Himaalaja kurust laptop'i ja mobiiliga ajada. "Aga milleks, mis siis sinna üldse minna?" ei näe Tiina asjal mõtet.

ERP Musicul on kontor Maakri tänaval, kuid Tiina üritab seal käia nii vähe kui võimalik. Talle meeldib kodus töötada. Üheks põhjuseks see, et ta töötab suuresti öötundidel. "Loomingulist tööd ei saa teha kellast kellani," põhjendab naine. "Häid mõtteid ei saa genereerida kindlal ajavahemikul kella 9-17. Kontserdikorraldamine on ka tsükliline töö, on kiiremaid ja rahulikumaid aegu."

Kodus töötajatel tekib tihti probleem piiri tõmbamisega töö ja vaba aja vahele. Tulemusena ei suudeta korralikult ei tööd teha ega puhata. Tiina on selle vältimiseks oma korteri tsoonideks jaganud -

tal on kabinet, üle mille läve astudes ta ongi tööl. Elutuba, kus me juttu räägime, on puhvertsoon. "Kodus töötamine nõuab enesedistsipliini nii alustamiseks kui ka lõpetamiseks," teab Tiina.

Kontserdikorraldamine koosneb sajast ja ühest pisiasjast. Et midagi meelest ei läheks, koostab Tiina pidevalt nimekirju tegemist vajavatest asjadest. "Kõige magusam on tehtud asju maha kriipsutada ja lõpuks ära tehtud nimekirjad puruks rebida ning prügikasti visata," muigab Tiina.

Loometegevuse kõige suurem vaenlane on Tiina arvates rutiin. Seetõttu tegeleb ta paralleelselt mitme asjaga. Ja siis võib juhtuda, et kusagil tekib kokkupuutepunkt ja lõpuks probleem lahendub juba kusagil kõrgemas dimensioonis. "Ma ei tegele ju äärmiselt erinevate asjadega. Kui ma õpin tiibeti keelt, hakkan paremini aru saama mingist ida kultuuri aspektist, mis aitab lahendada mõnda reisikorraldusega seotud probleemi," toob Tiina näite. Kui aga miski ei aita ja ühtki head mõtet ei tule, tõmbab ta dressi selga ning läheb jooksma.

"Ma tean, et lõpuks tuleb ikka mõni hea idee, tuleb lihtsalt oodata," on Tiina aastatega õppinud mitte liialt pabistama.

Tiina kunagine klient ja hea tuttav Gunnar Aarma on öelnud, et inimene, kes on kohale jõudnud, võib ära surra. Tiina igatahes kohalejõudmist veel ei plaani. Ta usub, et ERP jääb, aga neil Peetriga on veel palju muid plaane. "Ükskõik mis ma tulevikus teeks, oleks see ikka oriendiga seotud," lubab Tiina.

Pakun umbropsu, et ehk vürtsikaid idamaiseid toite pakkuv restoran? Juhtumisi tabangi märki. Söögivalmistamine on Tiina kirg ja lõbu juba aastaid. Kunagi oli restorani avamine isegi juba tõsiselt päevakorral, aga takerdus lõpuks mingite formaalsuste taha.

Enesetäiendamise plaanis tahaks Tiina veel mõned keeled selgeks õppida. Praegu oskab ta eesti keelele lisaks soome, taani, rootsi, vene, inglise, saksa, prantsuse ning pisut hindi ja tiibeti keelt. Järgmisena kavatseb Tiina käsile võtta pärsia keele, sest tal on lihtsalt üks sobiv õpetaja silmapiiril.

Ema on eelkõige sotsiaalne, avatud, energiline, alati liikvel ja sihikindel.

Olen vanematega koos palju reisinud. Olen ainus laps ja mind ei jäetud kuhugi maha. Mul oli väga põnev lapsepõlv. Ema filosoofia pole mind otseselt mõjutanud, aga põhimõtetelt oleme päris sarnased.

Arvan, et mu ema on õnnelik inimene.

Millised omadussõnad Tiinat kõige paremini iseloomustavad?

Vitaalsus, dünaamilisus, lai silmaring, kiire taip.

Teie esimene mulje Tiinast ja kas see on hiljem muutunud?

Nägin Tiinat esmakordselt 90ndatel, vahetult pärast seda, kui ta oli viibinud aastaid välislähetustel Delhis, Peterburis ja Stockholmis. Võib-olla just seetõttu polnud temas raasugi postsovetlikule 90ndate Eesti intelligentsile omast kibestumist ja negativismi. Tiina elujaatav hoiak oli silmatorkav. Nüüd, kui oleme töö- ja reisikaaslastena sageli teineteise lähedal, pole ma enam suuteline selle edasikestmist või puudumist adekvaatselt ja objektiivselt hindama.

Milline reisikaaslane Tiina on?

Algatusvõimeline, vastutustundlik, usaldustäratav, füüsiliselt ja vaimselt vastupidav, paljudest asjadest huvituv. Temaga võib luurele minna.

Tiina on rääkinud, et tema Siiditee reisi ideed pidasid lähedased algul liiga riskantseks. Kas teie tandemis olete Teie see ettevaatlikum ja tasakaalukam pool?

Tiina on üle keskmise riskialdis, ent mitte ülemäära. Vähemalt reisimise osas pole ma tandemit ettevaatlikkusele ja tasakaalukusele manitsev, pigem vastupidi. Juba aastaid olen Tiinat ärgitanud minema Gröönimaale ja Antarktisele, mis teatavasti pole kuigi soft'id paigad. Kui meist kahest üks pole nõus näiteks sooritama langevarjuhüpet päevinäinud nn metsavahilt, siis on see kindlasti Tiina, sest vaid üliharva kaotab ta mõistuse kontrolli oma tegevuse üle.

Järgmisena plaanib Tiina vallutada Liibüa. Mida Te sellest plaanist arvate ja kas lähete kaasa?

Kas Liibüa reisi just vallutuseks saab pidada... Olemata muslimid, oleme viimastel aastatel tundnud teravdatud huvi islamimaade vastu. Pärast Jeemeni, Omaani, Süüria, Iraani, Afganistani, Pakistani ja paljude teiste islamimaade külastamist oleme pidanud ümber hindama mitmeid seniseid väärarusaamu, mis küllap olid osaliselt tekkinud Lääne meedia mõjul. Kindlasti muudaks tutvumine Saudi Araabia ja Liibüaga pildi araabia maailmast täiuslikumaks. Niisiis Liibüasse - miks ka mitte!

Fotod: erakogu

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt