Nädal Kristina Traksi pilgu läbi

Sosoh, mõtles autoärimees Andres Sarri vastuseks poliitikust sõbra Villu Reiljani küsimisele, et kas oleks anda ühte autot. Nimelt oli Reiljani erakonnast üks kena daam täitsa ilma autota. Aga ei kõlba ju lasta vaesel naisterahval jala käia, eriti veel meie kliimas, kus üheksa kuud aastast sajab vihma ning erakonna asju on ju ikka vaja linnas ajada.

Nii saanudki Rahvaliidu peasekretär Lea Kiivit tänu džentelmenide Sarri ja Reiljani abikäele jumala muidu Volkswagen Touaregi sõita. Auto seisnud niisama ja keegi teda osta ka ei tahtnud, ning sellepärast tehtigi daamile nõnda kena kingitus. Lihtinimene oleks pidanud sama masina eest välja käima pool miljonit krooni.

Rõõm näha, et ka prokuratuur hindab inimestevahelisi sõbrasuhteid ja viisakust. Ei ole tõesti mitte miskit paha selles, kui ärimees aitab oma head sõpra poliitikut kalli autoga.

Millal ostsid viimati midagi suurt sularaha eest? Tunnistan, et tõesti ei mäleta. Pigem kirun tavaliselt Hansapanka, kes kohustuslikke päevalimiite raha ülekandmisel aina vähendab.

Poliitik Villu Reiljan aga kaartide-arvetega jändama ei hakka, tõestades veenvalt, et õigel poliitikul on alati sularaha ja palju. Ka prokuratuuril, kes lõppeval nädalal Reiljani ühest altkäemaksu saamise kahtlustusest vabastas, on sama arvamus: on täitsa normaalne, et poliitikul on raha, mille päritolu on teadmata!

Nii kirjutabki Reiljani rahaasju uurinud prokurör Laura Feldmanis kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määruses, et tõesti - Reiljani rahaasju uurinud raamatupidamisekspert tuvastas, et aastatel 2000, 2002-2004, 2006 ja 2007 laekus Reiljani pangakontodele vähem raha, kui olid tema väljaminekud. Ja et Reiljanil olid siis teadmata allikatest sissetulekud. Kõik! Ikka võib ju olla, et mõni sõber lihtsalt annab raha...

Kui loete netist uudist, et Vjatšeslav Leedo Saaremaa Laevakompanii tõstis jälle kõvasti praamipiletite hindu ja mõtlete, et "kuradi siga see Leedo", siis ärge seda kommentaari anonüümselt avaldage. Muidu Leedo solvub.

Tegelikult juba solvuski, sest juba paar aastat veab praamikuningas vägikaigast Delfiga, nõudes sellelt 25 000 krooni iga Leedot solvanud kommentaari eest. Kokku pool miljonit krooni. Ristiretke ei pea Leedo enda jutu järgi raha pärast, vaid seepärast, et tahab teha head: kui raha välja mõistetakse, annetab Leedo selle heategevuseks.

Panen Leedole ette, et kui tahate nii väga heategevuseks annetada, siis annetagegi. Sellise kaliibri ärimehele ei peaks ju tekitama mingit probleemi miljon-paar abivajajatele anda.

Täna otsustab Tallinna linnavolikogu järjekordse portsu odavkorterite kinkimise grupile õnnelikele. Jutt käib otsustuskorras korterite müügist, mis tähendab linna korterite müümist sundüürnikele külmkapi hinnaga.

Kuid siiski: nagu suureliselt alustatud Saviliiva elamuprojekt, mis pidi likvideerima ebaõiglust, kuid osutus hoopis ebaõigluse loojaks, on lood ka korterite odavmüügiga. Tahaks ka korterit 6000 krooni eest, võtaks kohe mitu tükki. Aga mina ei saa. Maksan 30 aastat pangalaenu. Kas pole karjuv ebaõiglus?