Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Töötaja ei lahku, kui on ka omanik
Juhtkirja ajendas kirjutama kaasus vandeadvokaat Aare Tark versus vandeadvokaat Aivar Pilv ehk kuidas Pilve büroost läks viis advokaati Targa juurde.
Niisuguste töökohavahetuste ühine nimetaja on töötaja äraminek konkurendi juurde.
Arvame, et konkurendi juurde asumine pole iseenesest just ülieetiline tegu, ent iga ettevõtte juht peab varem mõtlema, kuidas oma töötajaid motiveerida. Üks võimalusi on anda töötajale (piisav) osalus firmas.
Sellega saab "minu" töö rohkem "meie" tööks. Pikaajaline lojaalsus firmale on paremini kindlustatud, töötaja on immuunsem ülesostmise suhtes.
Osalust ei pea saama eranditult kõik töötajad, vaid ennekõike "ajud".
Ettevõtte juht peab kartma seda, mida töötaja saab oma peas kaasa võtta - olgu need spetsiifilised oskused, firma tulevikustsenaariumi tundmine või ka osa kliendibaasist, kes on harjunud just konkreetse töötajaga suhtlema.
Kui advokaat võib kaasa võtta oma kliendid, siis samamoodi võib teha ka näiteks juuksur; aga ka näiteks ajakirjanik, võttes kaasa oma allikad. Kartma ei pea seda, et kaasa võetakse tööriistad.
Osaluse ettevõttes saab anda või müüa, aga selle üleandmise hetke saab ka tulevikku nihutada, et moodustuksid nn kuldsed käerauad.
Tõsi, kuldsed käerauad pole enam nii populaarsed kui kümmekond aastat tagasi, sest maksuamet käsitleb seda motivatsioonisüsteemi kui töötajale tehtud erisoodustust, mis läheb erisoodustusmaksu alla.
Ettevõtted on vaidluses maksuametiga kaotajaks jäänud.
Ent kas hea töötaja hoidmine ei kaalu maksukohustust üles? Muidugi, ettevõtte juht ise otsustab. Ent olles kord juba ühtpidi otsustanud, ei maksa taga nutta, kui töötajad on lahkunud.
Võib aru saada, et ka Aivar Pilve büroos olid advokaatidel osalused oma firmas olemas, ent ilmselt polnud need piisavad.
Alternatiiv on veel maksta lahkuvale töötajale reispassiks teatud summa, et ta mingi aja jooksul ei tohi konkurendi juurde minna.
Võib-olla tuleb see kallimgi kui maksta erisoodustusmaksu. Ja lahkuvat töötajat ei saa oma konkurentidest eemal hoida väga pikka aega.
Veel on võimalik töötaja kaasata ettevõtte aastatulemustest sõltuvasse boonussüsteemi.
Piirid avanevad üha rohkem, on loomulik, et inimesed liiguvad. Keegi pole enam sunnismaine talupoeg. Kas või uus töölepinguseadus muudab tööturu paindlikumaks. Kala otsib, kus sügavam, inimene, kus parem.
Autor: ÄP