Aga palun: valik adrenaliiniaktsiaid

Küll on alles hea vaadata eluasemete ehitajate aktsialiikumisi, seda tohutut kadu. Rõõmupisar tikub silma - ma ei ole neisse panustanud ühetegi senti! Mõne päevaga on nende aktsiate hinnad kohati võimelised isegi poolduma. Peavad investoritel ikka närvid olema, et seda kõike taluda. Ja tõepoolest on ettevõtete seis katastroofiline. Ent äkki leidub selle paanika keskel hoopis ütlemata häid ostuvõimalusi? Näiteks Ühendkuningriikide ehitajate näol, mille turuväärtused moodustavad nii kümnendiku, viiendiku ettevõtte omakapitalist ja mille aktsiad kauplevad vaid mõnekordsel ajaloolisel kasumil. Muinasjutt, kullaauk!

Ent antud juhul võib neid õpikuid, mis soovitavad alla kümnese P/E suhtega aktsiat osta, jaanitule hakatuseks kasutada.

Vaadata tuleb sügavamale. Ja sügavus on äärmiselt keeruline.

Kinnisvarahinnad kukuvad, tööjõu ja materjalide hinnad aga tõusevad, lisaks on Ühendkuningriikide elamuehitajatel kanda ka väga suured kohustused.

Kui siiani on nad suutnud veel kasumit näidata, siis võib arvata, et kaugel pole aeg, kui kahjumisse langetakse. Ehitajatele kuuluva maa väärtus kahaneb ja selle allahindamine nülib kasumit oluliselt väiksemaks. Aina raskemaks läheb ka toodangu müümine, kuna inimestele ei anta enam nii kergelt laenu. Ja kui antaksegi, siis on selle laenu hind võrreldes varasemaga oluliselt tõusnud. Selle kõige negatiivse tulemusena ongi aktsiate hinnad väga valusalt pihta saanud - näiteks on Barratt Developmentsi aktsia tipust kukkunud juba 95%. See omakorda on viinud ebanormaalselt väikeste aktsia hinnaga seotud suhtarvudeni.

Suur väljakutse Ühendkuningriikide ehitajate jaoks on toimetulemine kohustustega - Barratti ja Taylor Wimpey puhul ületavad need isegi omakapitali. Vaadates ettevõtete rahaseisu ja lühiajalisi kohustusi, siis on ka siin lõhe - raha pole, aga võlad tahavad maksmist. Sellises olukorras on võimalusteks näiteks käed üles tõsta ja pankrot kuulutada, kaasata kapitali või püüda saada pankadelt paremaid laenutingimusi. Lisaks tõmmatakse suure tõenäosusega koomale dividendimaksed.

Üheks lahenduseks võib olla seegi, et võlausaldajatele antakse võlgade katteks osalus ettevõttes.

Olukord on äärmiselt karm. Ja seda näitavad ka aktsiate liikumised, mis on mõne analüütiku arvates olnud juba liig. Näiteks teatas Panmure Gordoni analüütik Mark Hughes reedel, et elamuehitajate aktsiad on praeguste tasemete juures alahinnatud, kuid nentis, et liikumised on ka edaspidi mõlemas suunas väga äkilised.

Lisaks avaldas UBS eelmise nädala lõpus nn viimsepäeva analüüsi, milles arvestati 2009. aasta elamuhindade 20protsendilise ja maa hindade 50protsendilise kukkumisega 2007. aastaga võrreldes. Samuti arvati mudelisse, et müügimahud kukuvad 40%. Võttes aluseks kirjeldatud stsenaariumi, leidsid ka UBSi analüütikud, et Ühendkuningriikide elamuehitajate aktsiahinnad on liiga odavaks müüdud. Kusjuures analüütikud pidasid nii koleda stsenaariumi käivitumist raskesti usutavaks.

Seega on määramatust palju ja risk ülisuur, kuid kel raudsed närvid, pikaajaline vaade ja raha, mis kannatab kahaneda, võib Ühendkuningriikide elamuehitajate peale ehk mõelda.

Aktsiate hinnad on väga madalaks tambitud, samas võib taolise kaliibriga ettevõtete pankrotistumise aga sisuliselt välistada, sest kohustuste täitmiseks variante jagub ning võib loota, et nende hulgast valitakse vastavalt võimalustele siiski aktsionäri jaoks soodsaim.