Erainvestorile ei tule riik vastu

Äripäeva toimetus on riigiisade lubadustes pettunud - erainvestorite ja firma kaudu investeerijate ebavõrdsus ei kao järgmisest aastast ja lükkub ilmselt määramatusesse.

Erainvestor peab tulumaksu maksma igalt aktsiatehingult, mis lõpeb kasumiga; oma-firma-kaudu-investor aga alles siis, kui võtab ettevõtlustulu dividendidena firmast välja.

Seega on firma kaudu investeerides manööverdamisvõimalused palju suuremad.

Kui börsi tõusuaasta järel tuleb langusaasta, siis tõusuaasta tehingute pealt maksab erainvestor tulumaksu ära, aga langusaasta kahjum jääb kaasa lohisema, sest tulumaksu tagasi ei saa. Erainvestor krediteerib seega headel aastatel riiki - halvemate aastate arvel. Ja kõik aastad ei saa olla head, nagu näitab kas või käesolev.

Kes investeerib firma kaudu, sellel tasanduvad plussid ja miinused aastate lõikes ära, mis on just pikaajalisel investeerimisel ratsionaalne.

Ja tulumaksu maksab ta omanikutulu välja võttes, tarbima hakates. Või ootab näiteks tulumaksumäära edasist langemist 18 protsendi peale, et vähem tulumaksu maksta, miks mitte.

Tulu, mida riigieelarve erainvestorite tulumaksu pealt saab, pole ilmselt suur (sest erainvestoreid pole eriti palju, mille üks põhjus on seesama ebavõrdsus firma kaudu investeerijaga).

Kui riigieelarve alatäitumise kartuses pingutatakse igat mutrikest, on mindud vale teed. Pealegi ilmneks rahaline efekt aastase viitega - kui tuleb tulumaksu juurdemaksmise aeg.

Erainvestoritele on antud signaal, et see investeerimisvorm - räägitagu mida tahes - pole soositud. Seadusemuudatuse määramatuks ajaks edasilükkamisega tekitab riik investeerimiskliima kaudu iseendale moraalset kahju.

Muidugi võiks üles kutsuda igaühel oma investeerimisfirmat looma. Või veel parem, luua offshore-firma, et riigiga nagu võrdne võrdsega piike ristata - sina ei tule mulle vastu ja mina ei tule sulle vastu.

Aga me ei kutsu üles seda tegema, sest me oleme vastu skeemitamisele.

Kas seadusemuudatuse edasilükkumise on põhjustanud tehniline keerukus? IT-ajastul ei tahaks seda uskuda. Juttu on olnud väärtpaberikontoga seotud nn investeerimiskontost ja veel mõnest lihtsast reeglist, näiteks mitme päeva jooksul tuleks müüdud väärtpaberite asemele uued osta.

Diskussiooni tekitas veel see, et "maksusoodustuse" alla läheksid ainult Euroopa Liidu liikmesriikide firmade väärtpaberid - ka see pole meie arvates õige. Seniks valitseb meie börsitiigis vaikelu.

Autor: ÄP