Kas Ansip ikka kontrollib olukorda?

Andrus Ansip ja tema juhitav valitsus näib tegutsevat põhimõttel "mu lubadus loeb ainult siis, kui mu optimistlik ennustus õigeks osutub". Ei taha astuda kardinaalseid samme. Aga mis siis juhtub, kui maksulaekumise miinus veel süveneb?

Mis juhtub, kui aktsionäride ja välisinvestorite turmtule all ägav Swedbank lõpuks murdub ja meil "SEBd tegema" hakkab? Võtab Hansapanga juhtimise üle ja hakkab käsi väänama kõigil. Siis ei pruugi Rüütmannide ja Sedinite pankrotiteated enam uudiskünnistki ületada.

"Mis siis juhtumeid" on veel ja veel. Mida aga meil tehakse? Raporteeritakse ministeeriumite suvepäevade ärajätmisest. Vaieldakse riigikogu liikmete ja kõrgete riigiametnike palkade külmutamise üle. Jäetakse ehitamata mõni uus maja. Sellega usaldust Eesti majanduse vastu ei tõsta. Ansipil on aeg roosad prillid eest ära võtta ja näidata end sama autoritaarse juhina nagu pronksiöö aegu.

Esmalt peab Ansip läbi suruma kava külmutada kõik avaliku sektori palgad kaheks aastaks, kohe, eranditeta. Teiseks sundima avaliku sektori kõvemale säästurežiimile. Ütlema igale ministeeriumile ette numbri, mida tuleb kärpida, ja sellest kinni pidama. Kolmandaks panema seifi kõik maksude tõstmise ettepanekud. Toetan sotsiaalmaksule ülempiiri seadmise ettepanekut, edasi tuleb minna tulumaksu alandamise kavaga.

Ainult sel viisil suudab peaminister näidata, et ta kontrollib olukorda. Kui ei kontrolli, tuleb teatepulk järgmisele anda.