Gruusia konflikt puudutab Eestitki

Mai alguses avaldas Andrus Ansip lootust, et uus president pöörab ka Venemaa välispoliitikas uue lehekülje. Nüüdseks on selge, et lehekülg on jäänud samaks - see on vaid pikem, kui Ansip arvas.

Reedel saatis Venemaa NATO liikmetele noodi, milles hoiatas neid Gruusia toetamise eest. Faktiliselt on seda kuulda võetud, sest Lääne reaktsioon on jäänud seni üsna ebamääraseks.

Äripäeva arvates väärib Eesti poliitikute üksmeelne ja otsekohane reaktsioon tunnustust. Gruusia-Venemaa konflikt näitab, kuivõrd suur on Vene poliitilise ladviku risk. Ent kui Euroopas ja USAs võidakse toimuvat pidada pseudoprobleemiks, peavad eestlased probleemi teravust seda tugevamini maailmale tutvustama.

See sõda puudutab meid otse. Esmalt seeläbi, et olles Venemaa naaberriigid suure Vene kodanikkonnaga, tõuseb Eesti, Läti ja Leedu riigi poliitiline risk. Vähemalt välisinvestorite silmis, mis mõjutab kogu piirkonna arengut.

Teiseks annab see tugeva argumendi kaitsekulutuste tõstmiseks Eestis, seda juba käimas olevate eelarvekõneliste aegu. Tahtmata otsust kritiseerida, tuleb lihtsalt tõdeda, et see saab tulla vaid mingite muude kulutuste arvelt, mis jällegi puudutab igat perekonda Eestis.

Kolmandaks puudutab see paljusid kas või fondide kaudu, kes Kaukaasiasse ja Venemaale investeerinud on. Ehk neid mõjusid enamgi.

Seega on Gruusia konflikt meile ülilähedane. Selle võimalikult kiiret lahendamist peaks Eesti poliitikud koos mõttekaaslastega ELis ja NATOs püüdma reaalselt. Ja tuleb tunnistada, et seda üritataksegi.

Kallaletung Gruusiale on Venemaa välispoliitiline proovikivi: kui kaugele saab oma mõjusfääri jõuga laiendades minna? Praegu tundub, et liiga kaugele. Ning vaevalt jäävad sellest järeldused tegemata. Samas on tõsi seegi, et kui nüüd siiski Läänes Venemaale vastu astutakse, siis on Venemaa teinud valearvestuse. Ainult et kui palju selleks lootust on?

Seni käib aga töö kuluaarides, näiteks Prantsusmaa ja Soome välisministrid vahendavad kõnelusi. On selge, et suurriigid ei riski konflikti kõva kisa ja ähvardavate avaldustega teravdada.

Äripäev soovitab poliitikutel mitte anda järele vaigistajatele, vaid kutsuda lääneriike üles Venemaad karistama. Viisavabaduse kõneluste katkestamine, G8st välja heitmine ja Vene-EL partnerlusleppest loobumine annavad end tunda ka läbi Vene karu paksu naha.

Hoolimata konflikti lahendusest on Venemaa paraku oma eesmärgi juba saavutanud. Infrastruktuur on puruks pommitatud ja Gruusiale on see valus löök, millest taastumine võtab aastaid.

Autor: ÄP