Kutsekoolide tehniline baas üha paraneb

Nii asub Narva Kutseõppekeskus koolitama arvutijuhtimisega lehtmaterjalide töötlemise tehnoloogiat, Pärnu Kutsehariduskeskuses avatakse CNC-puidupinkide operaatorite eriala, Tallinna Tööstushariduskeskus (TTHK) hakkab sügisest harima arvutiga juhitavate tööpinkide operaatoreid-seadistajaid. Ka Võru Kutsehariduskeskus soetas juba eelmisel aastal koolituse jagamise eesmärgil CNC-treipingi.

Eesti Masinatööstuse Liidu juhatuse esimehe Jüri Riivese hinnangul kummitab tööstusettevõtteid juba paar viimast aastat pakiline vajadus CNC-pinkide spetsialistide järele, sest hinnanguliselt ostavad ainuüksi Eesti metalli- ja masinatööstuse ettevõtted aastas kokku umbes 50 uut programmjuhtimisega tööpinki.

"Siiani õpetas iga ettevõte selliste pinkide operaatoreid välja nii, kuidas juhtus," tõdeb Riives. "Põhiliselt andis algkoolituse seadme maaletoonud firma, süvaõpe, nagu tehnoloogia iseärasuste tundmaõppimine jms, aga puudus."

"Usume, et tööandjad on huvitatud CNC-pinkide spetsialistide täiendkoolituse võimalustest tööd ettevõttes katkestamata, n-ö sessiooniõppena," leiab Tallinna Tööstushariduskeskuse mehhatroonika juhtõpetaja Eduard Brindfeldt. "CNC-operaatorid-seadistajad võivad tööle minna kõikidesse tööstusharudesse, kus kasutatakse arvjuhtimisega tööpinke."

Brindfeldt selgitab, et kasutusele tuleb kindlasti klassikaline päevane õppevorm.

"Samas on TTHK eesmärk koos tööandjatega välja töötada täienduskoolitussüsteem või kaugõppe vorm, mida oleks võimalik riiklikult finantseerida." Ta lisab, et paljudes maailma riikides on CNC-pinkide operaatori eriala populaarne ka tütarlaste hulgas, sest tegemist on kerge, puhta ja hästi tasustatud ametiga.

Pärnu Kutsehariduskeskusele tarnis CNC-puidutööpingi KRK Mõigu. Pingi spetsiaalse tarkvaraga varustanud OÜ Est-Scalar juhataja Peeter Samblik nendib, et CNC-tööpinkide ja nende käitamiseks kasutatava tarkvara alane koolitus on Eestis veel algtasemel.

"Tarkvara õpetamise osas on Võrus päris heale tasemele jõutud, Tartu Kutsehariduskeskuses käib juba teist aastat arvjuhtimisega metallipinkide tarkvara õpetamine, Pärnus õpetatakse CNC-puidupinkide tarkvara tundma," räägib Samblik. "Aga üldine tase on siiski veel küllaltki madal, sest meil pole inimesi, kes suudaksid neid erialasid kvaliteetselt õpetada."

Samas möönab Peeter Samblik, et CNC spetsialistide koolitamise arendamine on paratamatus, kuna ettevõtted soetavad üha enam arvjuhtimisega tööpinke.

"Kui tahame ka mujal maailmas konkurentsivõimelised olla, siis peame neid lihtsalt kasutama," tõdeb Samblik.

Programmjuhtimisega tööpinkide operaatorite koolitamise hoogustumisele avaldab survet tõsiasi, et töötleva tööstuse areng on viimastel aastatel hoogne.

Ainuüksi masinatööstuse ettevõte kogukäive kasvab aastas kümme protsenti. Ja loomulikult eeldab selline kiire kasv ka uute, moodsate ja senisest suurema tootlikkusega seadmete kasutuselevõttu. Kuna kõrgtehnoloogilised laser- või plasmalõikeseadmed, treipingid jt võimaldavad väga täpset, kiiret ja kvaliteetset tööd, vajavad sellised seadmed ka väljaõppinud operaatoreid. Eks sellepärast tiheneb üha ka koostöö kutseõppeasutuste, ettevõtete ja EMTLi vahel.

Nüüd, kui koolidel on moodsad seadmed olemas, on tarvis tagada, et jaguks ka õpilasi. Paraku pole veel avalikkuses juurdunud arusaam, et metallitöö ei ole enam ammugi õliste meeste amet kusagil muldpõrandaga mürarikkas ruumis. Tänapäevased tööpingid meenutavad pigem kosmosetehnoloogiat, mida opereerivad valges kitlis spetsialistid.

Näiteks masinatööstuse osas võin küll kinnitada, et ettevõte, kes on juba suutnud soetada ühe või mitu vähemalt kaks miljonit krooni maksvat tööpinki, on piisavalt heal järjel, et oma töötajatele konkurentsivõimelist palka maksta. Samuti on kindel see, et CNC-tööpingi operaatori kutse omandanud spetsialistil pole töökoha leidmisega vähimatki muret.