Nädal Ralf-Martin Soe pilgu läbi

Venemaa agressioon Gruusias pani Eesti kodaniku huvituma välispoliitikast. Olgem ausad: sõjad Iraagis ja Afganistanis ja igal pool mujal on meid siiani külmaks jätnud, kuna need ei tekita erilist ohutunnet erinevalt Gruusias toimuvast.

Kui jätta välja Eesti geograafiline eelis, kuulumine NATOsse ja Euroopa Liitu, on meie seis demokraatliku ja edumeelse Gruusiaga sarnane. Vene karu võib äkitselt rahuvalvajana sisse tungida ja oma siinsete kodanike au kaitsta. (Mart Laar ütleski teravalt, et Venemaa kaitseb oma kodanike au, mitte elu.)

Samuti kui Eesti president Toomas Hendrik Ilves oma hariduse USA mainekas Columbia Ülikoolis saanud Gruusia president Mihheil Saakašvili ütles kolmapäevasel telekonverentsil ühe väga valusa lause. "See sõda ei ole enam Gruusia pärast. Kui Venemaa saab sellega ühele poole, siis ma arvan, et Balti riigid on järgmised ja samuti võidakse rünnata Ukrainat," lausus ta.

Võime tõdeda enesekaitseks, et Saakašvili on šokis. Aga džinn on purgist välja lastud ja muretsemiseks on põhjust. Poliitiline propagandamasin on tööle pandud.

Sel nädalal ilmusid Vene eesrindlikus infokanalis Interfax teated, et Eesti saadab oma ohvitserid Gruusiasse, et Lõuna-Osseetiast leiti Gruusia sõjaväe koosseisus osseete pommitanud Balti riikide kodanike laipu. Ja samuti, et eestlased rüvetasid kolmapäeval Rakveres Teises maailmasõjas langenute mälestusmärki.

Gruusiat on vaja kaitsta ja eestlased on selles kindlasti esirinnas olnud. Tubli! Aga Vene karu ei tasu liiati ärritada.

Mina igatahes ei poolda reservohvitseride minekut Gruusiasse üleskutsega "välivorm kaasa".

Nüüd on ta käes. Ametlik majanduslangus, mis tähendab, et Eesti on selle aastaga vaesemaks jäänud.

Keskerakonnale aga nii palju, et kui nende erakonnas võeti juba aasta alguses vastu otsus, et majanduskasvu aeglustumist nimetakse majanduslanguseks (langusest rääkimiseks tekkis põhjus alles sel nädalal), siis nüüd ei jää neil midagi muud üle, kui näha ette majanduskriisi.

Tõenäoliselt asendavad nad majanduslanguse majanduskriisiga, kuigi kriisiks peaks langus vähemalt kaks kvartalit kestma.

Praegune valitsus ei suuda uutes tingimustes orienteeruda ja iga päevaga liigub riigieelarve üha enam defitsiiti, sest üksnes majanduskasvu näinud valitsus ei suuda sotsiaal-, haridus- ja kaitsekulutusi kärpida.

Senine valitsemispädevus on tulnud pikki aastaid ülelaekuva raha laiali jagamisest ja nüüd seda laeva enam nii lihtsalt ümber pöörata pole võimalik.

Seega oleks valitsusel kiiresti vaja tugevat saneerijat, kes julgeb teha ebapopulaarseid otsuseid. Usun, et parim valik oleks luua aastane asepeaministri koht Mart Laarile, kes saaks riigieelarve kärpimise Ivari Padari kõrval enda ülesandeks. Padar on selgelt selle ülesandega üksi ja tal pole piisavalt otsustusruumi.

Pealegi aitaks Laar valitsust pikemas perspektiivis tugevamaks muuta ehk ära hoida selle ootamatut lagunemist.